Täiskasvanud õppijate hulk saavutas rekordtaseme
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on tõusnud rekordilisele tasemele: värskete andmete kohaselt osales eelmisel aastal täiskasvanuõppes 19,7 protsenti 25-64-aastasest elanikest, mis on 2,5 protsenti rohkem kui 2017. aastal.
Sellega tõusis Eesti Euroopa Liidu riikidest 4. kohale. Edukamad olid Rootsi (29,2%), Soome (28,5%) ja Taani (23,5%).
Kui kümmekond aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja alla 10 protsendi ja viis aastat tagasi ligikaudu 12 protsenti, siis praegused näitajad on ajaloo kõrgeimad. Euroopa keskmisest on Eesti üle nii naiste kui meeste elukestvas õppes osalemise poolest.
Minister Mailis Repsi sõnul üllatasid tulemused positiivselt: „Oleme täiskasvanuharidusse Euroopa Liidu toel palju panustanud. Teame ju, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Ümber- ja täiendusõppe võimaluste loomine ja sellekohane teavitustöö on peamiseks garantiiks sobiva ameti leidmisel ja tööpuuduse vähendamisel“.
„Eesti on väga lähedal eesmärgile tõsta elukestvas õppes osalemine 2020. aastaks 20 protsendini,“ sõnas haridusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. „Eestis on väga palju heal tasemel koolitajaid, kes on enda suhtes nõudlikud ja peavad tähtsaks pidevat enesearengut. See annab kindlustunnet, et ka järgnevatel aastatel leiavad inimesed tee täiskasvanuhariduse juurde.”
Riik töötab selle nimel, et järjest enam inimesi osaleks elukestvas õppes. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui ka kursustele. Käesoleva aasta alguses alustas haridusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel järjekordse tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste koolitustellimusega. Esimesel poolaastal osaleb 836 erineval kursusel ligi 11 000 inimest. Täiskasvanud õppija nädala raames tunnustatakse taaskord aasta õppijat ja aasta õpitegusid. Kandidaate saab esitada 10. juunini.
