LUULETUS I Monique: valgus valvab vaba hinge

Avaldame täna Monique’i luuletuse “Valgus valvab vaba hinge”. Olgu meie kõigi eluteel valgust, mis juhataks meid kõrgeima võimaliku elu poole. Olgu meie süda rahus ja rõõmus. Olgu meil mõistust valida alati hea ja teha üksteisele head. Olgu meie südames alati soojus ja silmis sära, et muuta enda, meie lähedaste ja kõikide inimeste elutee iga päevaga paremaks ja helgemaks. Olgu meie kõigi hingevalgus täna suurem kui eile ja homme suurem kui täna.

Pimeduses ekslemine
hingevalus põgeneme
justkui udus elu elamine
elu ammu meie elu elab
kadunud on ajataju
möödunud on elu ilu
ühel hommikul sa ärkad
kadun’d aega märkad

Pole hilja kunagi
ava silmad – tänagi
elu südamega lükka
astu esimene samm
pimedusest välja astub
iga mees, kes valgust näeb
esmalt vaja tõsist soovi
ja siis veidi rasket proovi

Elulõke pakub soojust
kõrvetab ka tulekeel
hingeilu vajab sind
lükka ette hundirind
vaen see otsib vaba sind
ära lase vangistada end
oluline jätta meelde
valgus valvab vaba hinge