President Kaljulaid: laia riigikaitse rahastamine vajab ühiskondlikku konsensust
President Kersti Kaljulaid tõi täna kõrgemate riigikaitsekursuste konverentsil Eesti riigikaitse pudelikaelana välja laia riigikaitse puuduliku rahastuse, mis vajaks samasugust ühiskondlikku teadlikkust ja konsensust nagu seni on nautinud julgeoleku traditsioonilised valdkonnad.
Riigipea märkis, et Eestit julgeolekupoliitika senised põhivalikud – liitumine NATO ja Euroopa Liiduga, sõjalise kaitse kulud tasemel 2% sisemajanduse kogutoodangust ning ajateenistusel põhinev reservarmee – on Eestit väga hästi teeninud.
„Nende mõistlike ja konsensuslike lahendusteni on meil aidanud jõuda tihe side kogu ühiskonnaga, sealhulgas kohustuslik ajateenistus, laiapõhine Kaitseliit ning aktiivne reservohvitseride liikumine ning kahtlemata ka 20 aastat korraldatud kõrgemad riigikaitsekursused,“ ütles president Kaljulaid.
Samas on riigipea sõnul on samas endiselt terve rida asju, mida saaksime riigikaitses ja julgeoleku tagamisel veel teha või teha paremini—alates senise välis-ja julgeolekupoliitilise kursi säilitamisest ning lõpetades laiapindse riigikaitse arendamisega.
„Laiapindses riigikaitses on viimase kümne aastaga toimunud päris palju positiivseid arenguid, kuid lõpuni sellega rahul olla ei saa, sest ressursside panustamist lükkame pidevalt aasta-aastalt edasi tulevikku. See on tegelikult kummaline olukorras, kus me panustame pidevalt 5% riigieelarvest sellise Kaitseväe arenguks, mis on valmis sõtta minema mitte kunagi tulevikus, vaid vajadusel kohe täna õhtul. Kas on loogiline eeldada, et kui Kaitsevägi peab olema valmis sõtta minema piltlikult öeldes täna, siis ülejäänud riigi ja ühiskonna jaoks võiks seesama kriis kohale jõuda alles aastate pärast, mõnel tulevasel riigieelarve strateegia perioodil?“ küsis president Kaljulaid.
Täna toimus kõrgemate riigikaitsekursuste 20. aastapäeva puhul esimene vilistlastele mõeldud riigikaitsekonverents. Kahe aastakümne jooksul on 2100 inimest kursuselt saanud süvendatud teadmised Eesti kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika kriiside lahendamisest.
