Tartu Linnavalitsus kinnitas eilsel istungil 2020. aasta kultuuri investeeringu- ja arengutoetuste saajad ja toetussummad. Tegemist on uute toetusliikidega, mille eesmärgiks on kultuuriorganisatsioonide arengu toetamine.
“Linnal puudusid seni tõhusad instrumendid kultuuriorganisatsioonide investeeringu- ja arenguvajaduste rahuldamiseks. Alates möödunud aastast on võimalik taotleda toetust nii konkreetsete investeeringute kui ka laiemate arendustegevuste jaoks, mille eesmärk on ühingu reaalne arenguhüpe – uued teenused, uued tegevussuunad vms. Usun, et see annab Tartu kultuurielule hoogu ning aitab meil paremini valmistuda Euroopa kultuuripealinna tiitli aastaks,“ selgitas abilinnapea Mihkel Lees.
Investeeringutoetus võimaldab kultuuriühingul teha vajalikke ehitus- või rekonstrueerimistöid, osta või lasta paigaldada kultuuriproduktsiooni, -teenuse või -toote pakkumiseks vajalikku inventari või seadmeid. Arengutoetuse eesmärk on toetada ühinguid tegevustes, mis tõstavad organisatsiooni võimekust ja jätkusuutlikkust ning aitavad kaasa organisatsiooni arengule.
2020. aastal saavad investeeringumeetmest toetust 7 taotlust kogusummas 51 385 eurot ja arengumeetmest 3 projekti kogusummas 30 000 eurot. Investeeringutoetuse saajate hulgas on näiteks TYPA (endine Trüki- ja paberimuuseum), kes soovib korrektuuripressi soetamisega laiendada oma sihtgruppi, suurendada pakutavate tegevuste ja teenuste hulka ning tõsta väiketrükiste valmistamise võimekust. Arengutoetuste saajate hulgas on näiteks Elektriteatrer, kes soovib arendada väikekino infosüsteemi, et tõhustada igapäevaseid tööprotsesse ja parandada kasutajakogemust.
Tänu kultuurivaldkonna uuele toetussüsteemile on õnnestunud suurendada põhieelarvest eraldatavate toetuste mahtu. Kui 2019. aastal rahastati kultuuriprojekte põhieelarvest summas 735 400 eurot, siis 2020. aastal on Tartu linn viie toetusmeetme peale kokku (projektid, programmid, investeeringu- ja arengutoetus ning kolmeaastane tegevustoetus) eraldanud 995 411 eurot. Kultuurivaldkonna toetuste mahu suurenemine põhieelarvest annab tunnistust uue korra positiivsest mõjust – rahastamine on muutnud läbipaistvamaks ja loogilisemaks.
