OTSUS VASTU VÕETUD I Riigikogu võttis vastu otsuse stabiliseerimisreservi kasutamise kohta
Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu otsuse, et stabiliseerimisreservi vahendeid saab kasutada koroonaviiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra lahendamisel.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine“ (168 OE) tegi valitsus Riigikogule ettepaneku võtta vajadusel stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele.
Riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on: üldmajanduslike riskide vähendamine; sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.
Seoses COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel. Otsuse tulemusena on võimalik võtta koroonaviiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra lahendamiseks ning sellega seonduvate üldmajanduslike riskide ja sotsiaalmajanduslike kriiside leevendamiseks vastavalt riigi rahavoo juhtimise vajadusele kasutusele stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses. Vahendite arvel on võimalik rahastada 2020. ja 2021. aasta riigieelarve kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd (RE) ja Kaja Kallas (RE). Nad avaldasid kahetsust, et otsusesse ei saanud kirja põhimõte, mille järgi stabiliseerimisreserv läheks käiku vaid kõige viimase võimalusena ning märkisid, et Eesti peaks pigem laenama.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu.
Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõuga (171 SE) nähakse lisaeelarves ette koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmete elluviimiseks vajalik eelarve. Meetmete eesmärgiks on leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist.
Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid. Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved, mida lisaeelarvega on täpsustatud.
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKPst, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKPst. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale, mis on 1,6-miljardiline langus.
Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti, mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3-protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Lauri Läänemets (SDE), Aivar Sõerd (RE), Jürgen Ligi (RE), Mart Võrklaev (RE), Andres Sutt (RE), Raimond Kaljulaid, Oudekki Loone (K), Indrek Saar (SDE), Maris Lauri (RE) ja Urmas Kruuse (RE).
Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. aprilli kell 9.
Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõusse (169 SE) on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere (RE), Ivari Padar (SDE), Maris Lauri (RE) ja Indrek Saar (SDE).
Esimese lugemise läbis üks eelnõu.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) muudatustega võimaldatakse tarnijatel täita 2020. aasta igakuist kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust paindlikult – poolaasta kaupa. Samuti täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust selliselt, et pärast 2020. aastat tuleb tarnijal eelnimetatud kohustuse täitmist jätkata aastapõhiselt. Lisaks muudetakse tarnija mõistet, et muuta raporteerimiskohuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku. Peale selle antakse kütuseseire andmekogu parema toimimise eesmärgil Keskkonnaministeeriumi vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaagentuurile, kes on andmete töötleja ja koguja ning täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete nimistut.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetakse, et tagada õigusselgus põlev-kivikütteõli definitsiooni tõlgendamisel. Lisaks täiendatakse seadust uue kombineeritud nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse peamiste õlitoodete määramisel. Nimetatud muudatus on tingitud uue aromaatsete ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust. Sellekohase ettepaneku on esitanud Rahandusministeerium.
Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. aprilli kell 17.15.
Istung lõppes kell 19.47.
