VAHEL POLEGI VASTUSEID VAJA I Tiina Mälberg: kui loobusin otsimast vastust küsimusele „miks?“, hakkas mul palju kergem

Eile Nordic Hotel Forumis toimunud emadepäeva veebikonverentsi „Viimane õnnelik suhe“ paneeldiskussioonis ütles näitleja Tiina Mälberg, et kui inimene pidevalt urgitseb ja analüüsib iseennast, võib see ummikusse viia. Konverentsi arutelus „Miks inimesed ei oska õnnelikku suhet ära tunda?“ osalesid Tiina Mälberg, PREP-paarisuhtekoolitaja Matti Orav ning Rakvere linnapea Triin Varek.

„Mina ei oska õnnelikku suhet ära tunda,“ sõnas Tiina Mälberg. „Mind häirib või kurvastab sõna suhe. Ma ei tahaks mehe ja naise või kahe armastaja vahelist koosolemist nimetada sõna kaudu „suhe“. Paari koosolemist tahaksin ma nimetada armastuseks või koosolemiseks. Kui minul ei ole abikaasat või elukaaslast, mis jääb siis minule viimaseks õnnelikuks suhteks? Minu suhted minu lastega, minu vanematega – kõigi pereliikmetega laiemalt. Suhtlemine töökaaslastega. Kõiges selles olen ma pidevas suhtes ka sellega, mis üldse minu ümber toimub. Kõigile üksiktele tahan öelda, et kõige olulisem on õnneliku suhte leidmise juures see, et sa leiaksid iseendas tasakaalu ja leiaksid hea suhte iseendas.“

„Aegadel, kui mul on olnud väga raske, olen vaadanud kõrvalt teisi inimesi ja mõelnud, et neil on tore ja minul pole. Kui loobusin otsimast vastust küsimusele „miks?“, hakkas palju kergem. Kui inimene hakkab kogu aeg urgitsema ja otsima oma elus, võib see suurde ummikusse viia,“ rääkis Tiina Mälberg. „Kui leiadki põhjuse ja tahad selle likvideerida, võib juhtuda, et sa ei tahagi enam edasi elada,“ lausus ta.

„Üksi olles sa ei eelda, et teine äkki teeb midagi ära, ja hakkab palju kergem. Kaob ära enesehaletsus. Lõpetada tuleb püüd, et keegi teine aitab sind või parandab mingi olukorra,“ toob Tiina Mälberg välja üksi olemise eelised. Ta lisab, et kaunist on väikestes hetkedes palju, aga seda tuleb väärtustada. „See kõik on väga habras, igal hetkel tuleb selle nimel vaeva näha.“

Tiina Mälbergi jaoks on oluline, et tema pere toimiks koos, et ta laseks neil kõigil olla. „Millegi pärast on lihtsam päris lähedastel nagu lastel ja vanematel lasta olla niisugused nagu nad on. Võõra inimese jaoks ma püüan väga palju just tema jaoks teha. Lõpuks pole teine pool selle üle üldse rõõmus, et mina tahan ainult teda õnnelikuks teha. Pean aru saama, mis mind õnnelikuks teeb ja pean laskma teisel inimesel olla selline nagu ta on. Armastus on kõige olulisem. Mind köidab Andres Luure mõttekäik: armastuseni jõudmise teel on vaja julgust ja usku. Usk tuleb leida kõigepealt iseenda sees. Meis võiks olla julgus tunda ära, mida me ise tegelikult tahame.“

Koolitaja Matti Orav: mitte kellelegi ei saa midagi anda, kui sa iseennast ei armasta

Matti Orav rääkis, et tema jaoks on paarisuhted olulised – ta on läbi elu ennast paarisuhetes ära tundnud. „Olen palju otsinud teiste käest armastust ja hellust. Oma elus ei osanud ma täheldada suhet iseendaga. Ma ei saa kellelegi mitte midagi anda, kui ma ise olen tühi ja ennast ei armasta. PREP-paarisuhtekoolitus on mulle õpetanud püsiväärtusi. See on kasvamine ja küpsemine üheskoos. Omavaheliste vestluste ja armastuse jagamisega me kasvame kokku,“ sõnas ta.

„Minu elus on olnud palju sellist, kus olen sattunud suhtesse ja siis avastanud, et siin ma nüüd olen ja pean hakkama saama,“ märkis Matti Orav. „Armumisega juhtub seda päris tihti. Igaühel on oma käsitlus õnnest või armastusest. Õnn on ebapüsiv väärtus, ühel hetkel see on, teisel pole. Pean iseendaga palju vaeva nägema, et ma ei langeks hirmude küüsi – pean võitma iseennast, et suudaksin olla oma pere jaoks olemas ja seda armastust välja pakkuda. See on suurim õnnejoovastus, kui ma olen rahulik ja tänulik selle eest, mis mul juba on.“

Mati Orav selgitab, et kui me teame, et suhe toetub kindlale vundamendile, on selles on hoopis kergem olla. „Kui mõtlen oma esimese kooselu peale, olin suhteliselt noor, ei osanud oma prioriteete sättida, vaid läksin suhtesse oma vanematelt õpitud mustritega. Kui tulevad lapsed, puuduvad oskused hakkama saada. Mina mehena tegin väga palju vigu. Kui jätad suhte unarusse, siis ei saagi sealt head nahka saada. Kui sa toalille ei kasta, siis see närbub ükskord ära. Oma teises kooselus olen püüdnud vaeva näha. Minu rituaal on, et püsiks hoida meeles armastust. Tõin igal nädalal oma naisele lõikelille – kui see närbus, tõin uue. Kui mina unustasin lille tuua, tõi kaaslane. Väikesed asjad on paarisuhtes olulised – kuidas ma suudan meeles hoida, et armastus on kodus? Kas ma oskan teist peale tööpäeva lõppu kuulata? Tuleb võtta aeg, et olla südamega kohal.“

Rakvere linnapea Triin Vareku jaoks on väga oluline olla hea inimene – seda on õpetatud talle maast madalast. „Kui meil oleks noorena kogu elatud tarkus, tunneksime paremini õige suhte ära. Õnnelik suhe on see suhe, kus ma tunnen ennast hästi, kus on lugupidamine, austus, armastus. Õnnelik suhe on lootus ja rõõm, ühine koosolemine. Elu on õpetanud hakkama saama – rääkima, arutama. Keerulistes situatsioonides ma püüan halva unustada. Olin 19 kui armusin, see kestab siiamaani. Mulle tuli hea peremudel suhtesse kaasa. Olin lapsepõlves hoitud ja armastatud. Armastusest küll ei räägitud, aga see oli seal olemas,“ rääkis Triin Varek.

Veebikonverentsil võtsid sõna ühiskonnategelane Liia Hänni, majandusekspert Robert Kitt, näitleja Maria Peterson, doktor Karmen Joller, ajakirjanik Ingrid Veidenberg, maailmarändur Uku Randmaa ja tema abikaasa Maibi Randmaa, vaimulik Meego Remmel. Paneeldiskussioonis osalesid näitleja Tiina Mälberg, Rakvere linnapea Triin Varek, PREP-paarisuhtekoolitaja Matti Orav. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt juba alates 2012. aastast.

Konverentsi toetab Pere Sihtkapital