Eesti maastikele nii iseloomulikud puude ja põõsastega heinamaad on kadumas. Seepärast on nende koosluste hooldamine ja taastamine väga tänuväärne töö, ütles keskkonnaminister Rene Kokk, kes tänasel maailma elurikkuse päeval külastas Eesti ja kogu Euroopa üht liigirikkaimat paika— Pärnumaal asuvat Nedrema puisniitu.
100 hektari suurune Nedrema puisniit on oma liigirikkuselt unikaalne: siit on leitud 236 liiki soontaimi. Rene Kokk märkis, et see paik annab meile kõigile suurepärase võimaluse loodust tundma õppida. Seda kinnitavad tuhanded inimesed, kes sealsel õpperajal igal aastal jalutavad.
Nedremal kohtus keskkonnaminister täna Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel puisniitude hooldajatega. Koos mõeldi, kuidas selliste looduskaitsele ülioluliste koosluste kadumist takistada.
„Loodushoiutöödega on praegu meie kaitsealadel hoolduses ja taastamises ligikaudu 40 000 hektarit pärandniite – luhtasid, alvareid, ranna- ja puisniite,“ ütles Kokk. „ Oluline on meeles pidada, et ilma meie maa-inimeste tööta, ilma niitmise või karjatamiseta, need paigad võsastuksid ja nende liigirikkus kaoks. Hindame neid, meie looduse hoidjaid ja nende tööd, kõrgelt.“
Kohtumisel arutati niitude hooldamise murekohti ning tutvuti hooldamise tehnikaga. „Niitude hooldamine on väga loodussõbralik põllumajandamise praktika ning niitudel majandajad on siin looduskaitse eesliinil,“ märkis Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman. „Tulevikus võiks riigi ja kohalike niiduhooldajate koostöö veelgi hoogu juurde saada ning ka niitude hooldajate omavaheline kogemuste vahetamine muutuda traditsiooniks. “
Keskkonnaministeeriumile on oluline panustada inimeste nõustamisse, et tagada taastamisel ja hoolduses olevate poollooduslike koosluste ökoloogiline kvaliteet. Samas ei tohi unustada, et on vaja ka sellist nõustamist, kus tutvustatakse poollooduslike koosluste majandajatele erinevate toetusmeetmete võimalusi.
Nedrema taoliste puisniitude hooldustoetus on niitmise korral 450 €/ha aastas ja näiteks möödunud aastal taotles 133 hooldajat toetust pea 830 hektari kohta.
Poollooduslikke kooslusi taastatakse ja samuti toetatakse hooldamiseks vajalikke investeeringuid Ühtekuuluvusfondi vahenditega. Riigieelarvest rahastatakse Loodushoiutoetust, mida koordineerib Keskkonnaamet. Sellega taastatakse poollooduslikke kooslusi, Keskkonnaameti ülesandeks on piiritleda kõik taastatavad alad ja määrata taastamistingimused. Lisaks kasutatakse taastamiseks LIFE’ i vahendeid.
Pärandniitude kaitse ehk taastamise ja hooldamise korraldamise aluseks on olnud „Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020“, praeguseks on alanud on kava uuendamine, mille teaduslikuks aluseks on Tartu Ülikooli teadlaste vastselt valminud töö „Poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnang.“
Pärandniitude pindala 19. saj lõpul hinnati 1,8 miljonile hektarile, täna on neid säilinud ca 80 000 hektarit. Niitude hooldamise toetamisega alustati Matsalu rahvuspargis 1996. aastal, viis aastat hiljem valmis esimene üle-eestiline pool-looduslike koosluste hoolduskava ning rakendus toetussüsteem.
Lisaks liigirikkusele on poollooduslikud kooslused, sh. pärandniidud olulised süsinikusidujad ja mulla elurikkuse tagajad. Samuti on need kooslused olulised puhta toidu allikana – 75% neist on karjamaad, seega pakuvad puhast toitu loomadele ja kvaliteetseid loomapidamise tingimusi, kus loomi karjatatakse õues.
