Riigikogu esimees taasiseseisvumispäeval: kui taasiseseisvus välja kuulutati, tuli eestlastel pisar silmi. Tankid lahkusid. Hirm haihtus. Kurjuse impeerium varises kokku!

Riigikogu esimees Henn Põlluaas meenutas taasiseseisvumispäeva pöördumises, et 29 aastat tagasi varises kurjuse impeerium kokku ning Eesti kuulutati taasiseseisvaks ja lahku löönuks meid okupeerinud Nõukogude Liidust.

„Kui taasiseseisvus välja kuulutati, tuli eestlastel pisar silmi. Tankid lahkusid. Hirm haihtus. Kurjuse impeerium varises kokku. Ootusest ja lootusest vabadusele oli saanud reaalsus,“ meenutas Põlluaas.

Riigikogu esimehe sõnul tuleb hoida ja kaitsta seda saavutust, eesti rahvast, suveräänsust, oma lippu, au ja uhkust. „Eestlasi on vähe, oleme üks väiksemaid rahvusriike maailmas. Me peame säilitama usu oma riiki, rahvasse ja tulevikku ning püüdma parema homse poole. Nii, nagu seda tehti Eesti riigi loomisel ja taasiseseisvumisel,“ ütles Põlluaas.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva puhul asetab 20. Augusti Klubi juhatus kell 10 lillede ja küünlad lahkunud kolleegide kalmudele Metsakalmistul. Kell 11 toimub lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuskivi jalamil Toompea nõlval. Keskpäeval peab 20. Augusti Klubi üldkoosoleku Toompea lossi Valges saalis, kohaletulnuid tervitavad Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja peaminister Jüri Ratas.

Heade uudiste portaal avaldab pöördumise teksti täismahus ja muutmata kujul.

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa pöördumine Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäeval

Tere, hea eesti rahvas!

Täna 29 aastat tagasi, 20. augustil 1991, kuulutati Eesti taasiseseisvaks ja lahku löönuks meid okupeerinud Nõukogude Liidust. Seda tehti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühise deklaratsiooni alusel.

Üle poole sajandi kestnud verine kommunistlik totalitaarrežiim oli kõikuma löönud. Vaatamata mõningasele sulale hoidis Moskva aga endiselt võimu enda käes ja vanameelsed kommunistid kavatsesid augustiputšiga selle põlistada.

Eesti oli perestroika-aegsete rahumeelsete protsesside üks eestvedajaid. Rahvas oli otsekui uuele päevale ärganud. Toimusid Hirvepargi meeleavaldused, tähistati Tartu rahu ja vabaduspäeva, aktiviseerusid loomeliidud, korraldati öölaulupidusid ja laulva revolutsiooni võimsaid meeleavaldusi ning toimus Balti kett.

Esialgu vargsi, kuid järjest suurema hooga loodeti ja nõuti Eesti vabanemist Moskva ikkest. Kuni saabus august 1991, kus oma sõna tuli öelda kindla poliitilise otsustusvõimuga. See nõudis julgust, okupatsiooniväed olid Eestis ja mitte keegi, kes hääletas iseseisvuse taastamise poolt, ei saanud olla kindel enda julgeolekus. Kuid see julgus oli olemas.

Ka meil olid, nii nagu Moskvaski, vanameelsed, reaktsioonilised kommunistid, impeeriumimeelsed saadikud, putšistide pooldajad ja interrindlased, keda toetasid okupatsiooniarmee täägid. Eesti iseseisvuse eest võitlejad olid aga võrreldamatus moraalses ülekaalus. Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu progressiivsete saadikute taga seisis terve eesti rahvas.

Kui taasiseseisvus välja kuulutati, tuli eestlastel pisar silmi. Tankid lahkusid. Hirm haihtus. Kurjuse impeerium varises kokku. Ootusest ja lootusest vabadusele oli saanud reaalsus.

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil tähistame erakordset sündmust Eesti ajaloos. Hoidkem ja kaitskem seda saavutust, eesti rahvast, suveräänsust, oma lippu, au ja uhkust.

Olenemata olukorrast, uudsetest julgeoleku- ja turvariskidest, poliitilistest vaidlustest ja meile võõrsilt imporditud väärtustekonfliktist tuleb meil kokku hoida. Eestlasi on vähe, oleme üks väiksemaid rahvusriike maailmas. Me peame säilitama usu oma riiki, rahvasse ja tulevikku ning püüdma parema homse poole. Nii, nagu seda tehti Eesti riigi loomisel ja taasiseseisvumisel.

Hoidkem priiust, hoidkem üksteist ja säilitagem oma vabadusetahe.

Kaunist taasiseseisvumispäeva kõigile!

Elagu Eesti!