Tallinn osaleb rahvusvahelises Rohelise kiirtee projektis
Tallinna linnavolikogu andis tänasel istungil linnavalitsusele nõusoleku osaleda välisprojektis „Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine“ ning nõustus selle sildfinantseerimisega. Projekt toetab varasema nn Putukaväila temaatika edasiarendamist, viies väljatöötatud rohetaristu kontseptsiooni rekenduslike pilootlahendusteni.
Linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Enno Tamm ütles, et tegemist on linna jaoks kindlasti prioriteetse ettevõtmisega, mis toetab muuhulgas Tallinna kandideerimist Euroopa roheliseks pealinnaks. „Tallinna linnalooduse väärtustamine ning vajaliku taristu loomine, et linnaelanikel oleks võimalik sellest paremini osa saada, parandab kindlasti elukeskkonda pealinnas. Läbi erinevate piirkondade kulgev lineaarpark on innovaatiline lahendus, mis liidab eriilmelised alad roheliseks tervikuks,“ lausus Tamm.
Linnavolikogu liikme Õnne Pillaku sõnul on Tallinna muutmine inimkesksemaks, sidusamaks ja loodussõbralikumaks õige suund. „Olgu selleks juba armastatud linnaaiad, haljasalade läbimõeldud kujundus ja haljastus, vaateplatvormid – kõik, mis soosib inimeste tervislikumate valikute tegemist ja keskkonda, väärib teoks tegemist,“ lisas Pillak.
Projektiala on umbes 13,5 kilomeetri pikkune linnaruumikoridor: endine raudteetamm ja kõrgepingeliinide alune ruum, mis ühendab kuut linnaosa ning kulgeb Hiiu raudteejaamast läbi Astangu Balti jaamani. Koridor on juba osaliselt ümber ehitatud tervisetrassiks ning liitub Tallinna linnaplaneerimise ameti välisprojekti Augmented Urbans pilootalaga, seda jätkates ja täiendades kui Putukaväil 2.0.
Kesk-Läänemere programmi välisprojekti „Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine (B.Green – Baltic Green Urban Infrastructure Planning)“ eesmärgid on arendada ja katsetada rohelist taristut kui looduslikke, poollooduslikke ja linnalisi keskkondi ühendavat rohealade ja liikumisteede võrgustikku, mis pakub hüvesid nii linnalooduse, elukeskkonna kui säästliku linnalise liikuvuse seisukohast; kasutada linnaplaneerimise protsessis uute tehnoloogiate võimalusi; rakendada Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt välja töötatavat mudelit kohaliku elanikkonna ja teiste huvitatud osapoolte kaasamiseks planeerimisprotsessi.
Projekti raames korraldatakse innovatsioonihanked, millega tellitakse pilootalale uuenduslikke rohetaristu prototüüpe ning lahendusi, mida on edaspidi võimalik ka mujal Tallinna avalikus ruumis kasutada. Katsetatakse uuenduslikku linnahaljastust ning rajatakse erinevaid näidislahendusi, mis panustab liigirikkuse hoidmisesse ja suurendamisse linnakeskkonnas. Töötatakse välja elurikkust soodustava linnahaljastuse kataloog. Samuti tehakse projekti eesmärkide saavutamist toetavaid uuringuid.
2022. aasta lõpuni kestva projekti juhtpartner on Forum Virium Helsinki. Projekti lihtpartnerid on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ja Tallinna linnavalitsus. Projekti hoidjaks määrati Tallinna linnaplaneerimise amet. Tallinna projekti kogumaksumus on 522 619 eurot, millest 444 226 eurot moodustab välistoetus ning 78 393 eurot on Tallinna omafinantseering. Projekt vajab sildfinantseerimist, kuna vajalikke kulutusi tuleb teha linna vahenditest, mille välisrahastaja hüvitab pärast aruannete kontrollimist ja aktsepteerimist.
