Riigikogu infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele metsanduse arengukava ja riigikaitse tuleviku kohta. Põhjalikumalt peatuti ka põhiseaduse võimalikul muutmisel ja USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingu asjaoludel.
Kalvi Kõva küsis keskkonnaminister Rene Kokalt metsanduse uue arengukava valmimise venimise kohta.
Kokk sõnas, et uus arengukava esitatakse valitsusele ilmselt mitte varem kui järgmise aasta oktoobris. Probleemiks, miks uus arengukava valmimine venib, on tema sõnul keskkonnamõjude strateegilised hindamised, mille seniste hangete luhtaminekute tõttu on palju aega kaotatud. Minister märkis, et protsessi tulnuks varem alustada ja tegema rahvusvahelise hanke.
Minister tutvustas ka ettepanekut, mille kohaselt oleks võimalik tuua Riigikogusse arutlemiseks käesoleva arengukava pikendamine, aga võimalik oleks edaspidi lähtuda ka looduskaitse seadusest. Kokk lubas olukorra arutamiseks kokku kutsuda keskkonnaministri metsandusnõukogu, mis viimati käis koos 2018. aastal.
Keskkonnaminister peatus ka sotsiaalmeedias esile kerkinud rünnakutel, mis on samuti protsessi pidurdanud ja metsandusega tegelevad inimesed ettevaatlikuks teinud. „See ei ole okei. Mina töötan kogu aeg selles suunas, et see diskussioon käiks rahulikult ja võimalikult väheste emotsioonidega. Ma olen täiesti nõus, et emotsioon käib sinna juurde, aga me ei tohiks minna nii kaugele, et me läheme isiklikus ja hakkame kutsuma üles ründama juba teadlasi ja inimesi, kes tegelevad metsandusega, sellepärast, et kellelegi ei meeldi,“ rääkis Kokk.
Minister tõi vastuses välja ka viimaste aastate raiemahud ja sõnas, et ei vasta tõele väited, mille järgi on Eestis metsaga kõik väga halvasti ja et siin raiutakse oluliselt rohkem, kui metsa juurde kasvab.
Ivari Padar uuris ka peaminister Jüri Rataselt metsanduse arengukava kohta ja lisaks metsastatistika alusandmete kohta.
Peaminister sõnas, et metsanduse arengukavaga seistakse keerulise probleemi ees. Tema sõnul on metsanduse valdkonnas väga palju ristuvate huvidega huvigruppe. Ratas lisas, et tuleb tõsiselt kaaluda, kas hetke arengukava pikendada ja tema hinnangul võiks see variant igal juhul laual olla. Samamoodi peaks aga laual olema ka selge plaan, kuidas jõuda järgmise dokumendini ja Ratas lubas olla keskkonnaministrile toeks, et uue dokumendi osas leitaks parim võimalus nii kiiresti kui võimalik.
Metsastatistika kohta ütles peaminister, et talle ei ole jäänud muljet, et see oleks vale või pisteliselt avaldatud. „Aga küll on erinev arusaam, mida sinna sisse arvestatakse ja mida mitte,“ märkis Ratas. „Ei ole ju mingi saladus, et üks suuremaid vaidlusi tegelikult käib selle üle, kuidas me neid raiemahtusid hindame, kuidas me raieliike teeme ja mida me hindame või, ütleme, mida me statistikas paneme sisse, kui me mõõdame metsa juurdekasvu ja raiemahtusid,“ selgitas Ratas.
Peaminister vastas ka Kaja Kallase küsimusele põhiseadusest, Urmas Kruuse küsimusele valitsuse tekitatud kahjudest põllumajanduses, Katri Raiki küsimusele lepingu kohta advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan, Madis Millingu küsimusele riigikaitsest, Andres Suti küsimusele rahandusministri tegevusest, Heljo Pikhofi küsimusele erivajadustega laste integreeritud teenuste kohta koolides, Erkki Keldo küsimusele riigijuhtimisest ja Riina Sikkuti küsimusele valitsemisest.
Infotunni stenogrammi leiab siit.
