Menetlusse võeti eelnõu maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Valitsuse 9. novembril algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE).
Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.
Maamaksu administreerijaks on MTA, kes arvutab tasumisele kuuluva maamaksusumma kohaliku omavalitsuse poolt maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete põhjal. Hetkel on maamaksu infosüsteemi vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet. Kuna MTA on maamaksu administreerijaks, peaks maamaksu infosüsteem asuma MTA-s, mitte Maa-ametis, ning olema integreeritud maamaksu arvutamiseks loodud rakendusega. Muudatus toetab riigivalitsemise reformi elluviimist, kuna korrastab seni kehtivaid süsteeme, aitab vältida dubleerimist ning muudab KOV-ide maamaksuga seotud ülesanded lihtsamaks, funktsionaalsemaks, läbipaistvamaks ja mugavamaks.
Lahendatakse ka praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksu tasumisest on võimalik hetkel kõrvale hoida pärijatel, kellele on pärimise käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks oleks MTA-l edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijale, kellele on pärimisregistri kohaselt maa omandiõigus üle läinud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 9. novembril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE).
Eelnõu võimaldab KOVidel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et koroonaviiruse haiguse COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks vajadusel võtta suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.
Muudatus on vajalik, et KOVidel oleks võimalik seaduses sätestatud netovõlakoormuse ülempiiri rikkumata aastatel 2020–2027 võtta laenu tulude kasvu pidurdumise tingimustes. Kehtivas seaduses on kehtestatud netovõlakoormuse ülempiiriks erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest.
Eeldatavasti võib majanduse taastumine võtta kevadel oletatust kauem aega. Kui KOV on kasutanud võimalust võlakoormust suurendada maksimaalse piirini, mis on 80 protsenti ,siis ei saa oodata netovõlakoormuse kiiret langemist ühe aastaga 60-le protsendile põhitegevuse tuludest, eriti eelarvetulude aeglase kasvu tingimustes. Netovõlakoormuse sujuva vähenemise võimaldamiseks on ette nähtud ülempiiri järk-järguline vähendamine aastatel 2025–2027. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 9. novembril algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE).
Eelnõuga soovitakse luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduse korrelatsioon Äriseadustikuga. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 9. novembril algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE).
Eelnõuga viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning vähendatakse ettevõtjate ja isikute halduskoormust.
Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad riigiasutustele, näiteks Veeteede Ametile, Maanteeametile, Terviseametile, sadamatele ning laevaomanikele.
Olulise mõjuga muudatused on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik.
Veeteede Amet saab hakata reederitele väljastama tunnistust, mis tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee konventsiooni alusel vabastust ballastvee ja selle setete käitlemise nõudest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. novembril algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE).
Eelnõuga parandatakse seaduses mõned tehnilised vead. Muudatustega viiakse ratifitseerimise seaduse eestikeelne tekst vastavusse ingliskeelse teatiste ja reservatsioonide originaaltekstiga.
Eelnõuga muudetakse topeltmaksustamise vältimise lepingute tabelis, mille suhtes soovib Eesti konventsiooni kohaldada, Valgevene lepingut puudutavaid andmeid. Teise muudatusena lisatakse seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni kohaldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest.
Konventsioon ratifitseeriti Riigikogus 4. detsembril 2019, kuid see ei ole Eesti suhtes veel kehtima hakanud. Pärast muudatuste jõustumist saab Eesti esitada ratifitseerimiskirja konventsiooni hoiuleandjale ning konventsioon saab Eesti suhtes kehtima hakata. Eesti suhtes hakkab konventsioon kehtima ratifitseerimiskirja hoiule andmise kuupäevast kolme kalendrikuu möödumisele järgneva kuu esimesel päeval. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
