Tõnis Liinat: selle rahaga, mis läheb prügipättide järelt koristamisele, võiks teha midagi, millest oleks kasu tervele kogukonnale
Viimase nädala jooksul on Pirital sagenenud juhtumid, kus kasutatud rehvid on toodud loodusesse.
Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul seisab linnaosa silmitsi igasügisese nuhtluse – loodusesse loobitud vanade rehvidega. „Nii kui algab rehvivahetuse aeg, leidub inimesi, kelle arvates on ärapeetud rehvide koht metsa all. Ainuüksi eelmisel nädalal korjasime kokku 22 tee äärde mahavisatud rehvi ja viisime need jäätmejaama,” tõdes Liinat. Rehve koguti Lükati tee, Vabaõhukooli tee ja Kosemetsa tee äärest.
„Rehvide koristamine on omavalitsusele mahukas ja kulukas töö. Selle rahaga, mis läheb prügipättide järelt koristamisele, võiks teha midagi, millest oleks kasu tervele kogukonnale – korrastada mänguväljakuid, paigaldada uusi pinke või prügikaste,” arutles Liinat. Tema sõnul kulub linnaosavalitsusel iga kuu jäätmete koristamisele umbes 10 000 eurot ning kevaditi ja sügiseti on jäätmete hulgas märgatav kogus rehve, mis on üles korjatud teede äärest, haljasaladelt ja metsa alt.
„Selle asemel et loodust rehvidega reostada, on mugavam ja odavam viia kasutuskõlbmatud rehvid jäätmejaama. Neid saab seal ära anda tasuta. Tallinna jäätmejaamad võtavad ühelt toojalt tasuta vastu korraga kuni kaheksa sõiduauto rehvi,” sõnas linnaosavanem. „Rehvide loodusesse tassimisega eksitakse seaduse vastu ja selline teguviis on karistatav,” ütles Liinat ja viitas jäätmeseadusele. Tegemist on jäätmeseaduse eiramisega, täpsemalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumisega, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 ühikut. Üks trahviühik on neli eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, võib karistus ulatuda kuni 20 000 eurose trahvini.
Ka Tallinna jäätmehoolduseeskiri ütleb, et vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale.
Linnaosavanem nendib, et linnaosa kohustus on prügi märgata ja ära vedada, sest kus on, sinna tassitakse prügi juurde. Ta lisab, et osa prügipättide vastu võitlemisel on üsna tõhus viis nende tuvastamine. „See paneb paljusid inimesi oma teguviisi üle mõtlema ja enamik inimesi kardab avalikku häbiposti sattuda,” nentis Liinat ja lisas, et osa prügistajate vastu aitab korralik rahatrahv ning eks kasu ole ka veenmistööst.
Infot jäätmejaamade kohta leiab kodulehelt www.jaatmejaam.ee ja infotelefoni number on 616 4000.
