Tiit Terik: järgmise aasta Tallinna eelarve on tehtud tallinlaste heaks
Tallinna linnavolikogu võttis vastu 2021. aasta linnaeelarve kogumahuga 862 miljonit eurot.
Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on eelarve linnajuhtimise tähtsaimaid dokumente, mis kajastab seda, kuidas linnal läheb. „Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna eelarve on tehtud tallinlaste heaks. Soovime, et elanikel läheks sõltumata east hästi ja kõik teenused oleks tagatud. Näiteks pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks mõeldud pensionilisa tõuseb seniselt 100 eurolt 125 eurole aastas. Aga oluline on ka see, et linn oleks puhas ja roheline ning Tallinnas oleks hea elukeskkond. Ka opositsiooni ettepanekutega on eelarve koostamisel arvestatud,“ märkis Terik.
„Linna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis on küll pisut vähenenud, kuid kriisi mõjude leevendamiseks võetakse kasutusele varasemast kogutud reserve, investeeringuteks kasutatakse aga osaliselt laenuraha,“ selgitas Terik.
Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles, et kuna osa opositsiooni muudatusettepanekuid on arvesse võetud, siis nemad toetasid 2021. aasta eelarve eelnõu. „Kindlasti on valdkondi ja teemasid, mida oleks võinud eelarvesse ette näha või teisiti planeerida, kuid täna vastu võetud eelarves on ka piisavalt positiivset. Juba aastaid on olnud häbiplekiks Tallinna piiresse jääv Peterburi tee lõik, mis on halvas seisukorras. Väga oluline on, et tuleval aastal on eelarves vahendid selle lõigu projekteerimistöödeks. Samuti saab praegu Lubja tänava ja Laagna tee vahele jääv nimeta teelõik nime ja värske katte. Loomulikult on positiivne jalgrattateede rajamine, kuid neid ei tohiks kindlasti teha sõiduradade arvelt, sest see halvaks tavapärase liikluse,” rääkis Kallas.
Järgmise aasta Tallinna eelarves on investeeringute kogumaht 165,6 miljonit eurot, seda on 17% enam kui käesoleval aastal. Investeeringute katteks kavandatava laenu tegelik vajadus sõltub nii linna tulude laekumisest järgmise aasta kestel, linna likviidsete vahendite jäägist kui ka planeeritud investeeringute elluviimisest.
Linna tulud vähenevad kokku 1% võrra: väheneb nii üksikisiku tulumaksu tulu, saadavad toetused kui ka maamaksu ja dividenditulu. Linna peamise tuluallika tulumaksutulu väiksema laekumise peamiseks põhjuseks on kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemine käesoleval aastal.
Kõige suurema osakaaluga linnaeelarve tegevuskuludest on haridusvaldkond, moodustades 41,1% kuludest ehk kokku 277,3 miljonit eurot. Haridusvaldkonna investeeringud moodustavad 29,2% linna kogu investeeringutemahust, seda kokku summas 48,4 miljonit eurot. 2021 on kavas renoveerida kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli, Nõmme Gümnaasium saab spordihoone.
Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 16,8 miljonit eurot. Suurimateks projektideks on Tallinna Linnateatri, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine. Spordivaldkonna investeeringute maht kasvab kokku 5,6 miljoni euroni, suuremad neist Tallinna Spordihalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimistööd.
Olulise osa linnaeelarve kulutustest hõlmab linnatranspordi valdkond, moodustades 14,1% linna kuludest, seejuures on liiniveokuludeks järgmise aasta eelarves kavandatud 86 miljonit eurot ning linnatranspordi investeeringute maht kasvab 3,7 miljonile eurole. Selle toel soetatakse järgmisel aastal 100 uut gaasibussi ja laiendatakse koolibusside kasutust.
Jätkuvalt on olulisel kohal ka teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoid, ehitus ja rekonstrueerimine. Selleks otstarbeks on järgmise aasta eelarves kavandatud kokku 35,8 miljonit eurot. Teede ja tänavate valdkonnas on ka suurim investeeringute mahu kasv 30% võrra. Kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 53,8 miljonit eurot.
Heakorda investeerib Tallinn uuel aastal 17,1 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot on plaanitud 15 pargi ja roheala korrastamiseks, rekonstrueerimiseks ja ka rajamiseks. Ligi 33 hektarile planeeritava Tondiraba pargi ehituseks on kavandatud 6 miljonit eurot. Mänguväljakuid ja pargielemente rajatakse, laiendatakse ja rekonstrueeritakse 2,6 miljoni euro eest.
Sotsiaalhoolekandes jätkatakse seniste toetusmeetmetega, aga laiendatakse ka nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Nii on järgmisest aastast kavandatud eakate toetust ehk linna pensionilisa tõsta 125 eurole. Aastas kulub sellele toetusele linnaeelarvest 11,4 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekandekulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 9%, ulatudes kokku 57,8 miljoni euroni. Investeeringuid teeb linn sotsiaalhoolekandes 9,2 miljoni euro eest, sh alustatakse Iru hooldekodu õenduskodu ehitust.
Esmakordselt on linna eelarves planeeritud vahendid kaasava eelarve projektile summas 800 000 eurot. Ideekorje kaasavasse eelarvesse kestis detsembri alguseni ning sinna laekus 420 ettepanekut. Avalik hääletamine toimub 18.-31. jaanuarini 2021.
