Riigikogus tänasel istungil ei leidnud toetust otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses. Otsuse vastuvõtmise poolt oli 26 ja vastu 49 Riigikogu liiget.
Eelnõu nägi ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele muu riigielu küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses läbis Riigikogus esimese lugemise 14. detsembril. Eelnõule esitati tähtajaks ligi 10 000 muudatusettepanekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE), Priit Sibul (I), Henn Põlluaas (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Mart Helme (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Hanno Pevkur (RE), Valdo Randpere (RE), Imre Sooäär (K), Indrek Saar (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Mihhail Lotman (I), Riina Sikkut (SDE), Raimond Kaljulaid, Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Helmen Kütt (SDE).
Andrei Korobeinik tegi Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku arvata tänase istungi päevakorrast välja Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE). Sellega ei olnud nõus EKRE fraktsioon, mistõttu jäi punkt päevakorda.
Riigikogu lükkas tänasel istungil tagasi ka rahvahääletuse eelnõu menetlemis kohta laekunud protestid.
Tulenevalt sellest, et Riigikogu juhatus ei saavutanud eilsel koosolekul konsensust ja aseesimees Siim Kallas jäi juhatuse otsuste suhtes eriarvamusele, hääletas Riigikogu täiskogu tänasel istungil kahte juhatuse ettepaneku. Need puudutasid Riigikogu liikmetelt laekunud proteste seoses rahvahääletuse eelnõu menetlemisega põhiseaduskomisjonis ja obstruktsiooniga seotud küsimusi.
Riigikogu täiskogu võttis häältega 49 poolt ja 48 vastu Riigikogu juhatuse otsuse, mis nägi ette lükata Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses” eelnõu (288 OE) menetlemise kohta laekunud protestid tervikuna tagasi. Otsuses märgitakse, et arvestades komisjonide väga laia eneseregulatsiooniõigust on põhiseaduskomisjon oma töövõime tagamiseks tegutsenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raamides.
Riigikogus ei leidnud toetust juhatuse otsus obstruktsiooni reguleerimiseks.
„Riigikogu juhatus aktsepteerib obstruktsiooni kui parlamendi opositsiooni vahendit, millega demonstreeritakse oma vastumeelsust mõnele parlamendi enamuse otsusele. Ent parlamendi töö takistamine peab jääma väärikuse piiridesse. Tuhandete parandusettepanekute esitamine, millest suur osa on põhiseadusevastased, solvavad, Eesti julgeolekut kahjustavad ja Eesti rahvusvahelist mainet õõnestavad, ei teeni demokraatia huve, vaid madaldavad Riigikogu mainet ning diskrediteerivad demokraatliku riigi toimimist tervikuna. Riigikogu juhatus taunib ja mõistab hukka selliste ettepanekute tegemist ning kutsub parlamendiliikmeid üles loobuma nende esitamisest tulevikus. Põhiseadusest tulenevalt peab parlamendi toimimine olema tagatud igas olukorras ning obstruktsioon ei tohi viia Riigikogu igapäevase seadusandliku töö seiskumiseni.“
Selle Riigikogu juhatuse otsuse poolt hääletas 41 ja vastu oli 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Istung lõppes kell 20.40.
