Viiruste ja bakterite vastu aitab õhupuhasti
Hansaposti tootejuht Rille Pajundi selgitab, millist ohtu põhjustab ebakvaliteetne ja liigkuiv õhk ning toob välja, mida saab ise probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks ära teha.
Puhas õhk nii kodus kui tööl peaks olema elementaarne, aga miskipärast on sellest saanud aktuaalne teema alles koroonapandeemia valguses. Uuringute kohaselt püsib viirus siseruumi õhus umbes kolm tundi. Enamik inimesi peab elementaarseks, et käsi tuleb pesta ja saastunud pindu desinfitseerida, aga siseruumi õhuga ei osata suurt midagi peale hakata. Suvisel ajal tube küll tuulutatakse, aga külmal perioodil ei raatsi keegi hinnalist toasooja aknast välja lasta.
Õhu puhtuse tagamise seisukohast on kõige tähtsam töökorras ventilatsioon, mis kindlustab piisava õhuvahetuse. Perfektselt töötav ventilatsioon pole kodudes, eriti vanemates elamutes, paraku kuigi tavapärane. Kui ventilatsioonilõõrid on umbes, ehitus- ja remondiprahti täis või muidu pikka aega puhastamata, tuleb need korda teha, sest ventilatsioonisüsteem ei ole hea kokkuhoiukoht. Halb ventilatsioon ei lase üksnes viirustel toas pikalt püsida, vaid võib aidata vohama näiteks hallitusseene või mõne muu ebameeldivuse, millest on hiljem keeruline vabaneda. Kui ventilatsiooniga on siiski kasvõi väiksemaid probleeme, võiks kasutada spetsiaalset õhupuhastit, mis püüab kinni silmale nähtamatud mikroskoopilised osakesed, nii viirused, bakterid, hallitusseened, tolmulestad kui ka muud allergeenid.
Umbes filtriga õhupuhasti toob kasu asemel kahju
Enamik õhupuhasteid töötab lihtsal põhimõttel: seadmed ise hindavad õhu kvaliteeti sekundi kaupa ja eemaldavad sinna tekkinud „valed osakesed“ koheselt. Õhupuhasti valikul tuleks lähtuda eelkõige puhastatava ruumi suurusest. Väga oluline on jälgida puhta õhu juurdevoolu taseme näitajat (CADR), mis viitab sellele, kui kiiresti suudab seade ruumis õhku puhastada. Kvaliteetne õhupuhasti võiks 20-ruutmeetrise ruumi puhastada 6-8 minutiga.
Kõige olulisem osa õhupuhasti juures on selle filter, mida tuleb seadme korrapäraseks toimimiseks regulaarselt puhastada. Kõige tõhusamad seadmed on varustatud HEPA-filtriga, mis püüab kinni nii tahked osakesed, nagu tolmu ja loomakarvad, kui ka mikroskoopilised ebapuhtused, nagu sudu, bakterid ja viirused. Mõnel õhupuhastil on ka aktiivsöefilter, mis eemaldab muu hulgas õhust gaasid ja ebameeldivad lõhnad. Filtri vahetamise vajadusest annab seade enamasti ise märku. Keskmiselt kestab üks filter kaks kuni kolm kuud. Kui filter jääb õigeaegselt vahetamata, võib õhupuhasti tekitada näilise kindlustunde tegelikult õhku puhastamata.
Õhuniiskus kipub olema normist madalam
Lisaks sellele, et tubade õhk ei pruugi olla ebatõhusa ventilatsiooni tõttu puhas, kipub see olema reeglina ka liiga kuiv. Seda eelkõige kütteperioodil, aga paljudes kodudes ja kontorites ka kevadel ja suvel. Kuiv õhk aga hoogustab omakorda nii viiruste kui ka bakterite vohamist ja allergiate teket.
Igapäevaselt liiga kuiva õhuga toas viibimine põhjustab ülemiste hingamisteede ja limaskestade kuivust, mis toob endaga kaasa ärritusi ninas ja kurgus. Samuti võivad hakata ketendama nahk ja kipitama silmad. Kui hindamisteede limaskestade kaitsevõime väheneb, muutub organism viirusnakkustele vastuvõtlikumaks.
Õhuniiskust saab mõõta lihtsa ja soodsa seadmega – hügromeetriga. Suhtelise õhuniiskuse tase nii kodus kui ka kontoris võiks jääda 40-50 protsendi vahele, aga kütteperioodil võib see näiteks keskküttega kortermajades langeda isegi alla 10. Kui hügromeetrit pole, viitavad õhu liigsele kuivusele toas lendlev tolm, toataimede kolletuvad lehed, pragunev puitpõrand ja häälest ära muusikariistad. Isegi koduloomad võivad hakata liiga kuivas õhus turtsudes aevastama. Ka siis, kui hommikul ärgates ei tunne ennast väljapuhanuna, nina on kinni ja näonahk kisub, on põhjus tõenäoliselt õhukuivuses. Kui suhtelise õhuniiskuse tase on püsivalt liiga madal, hakkab nõrgestuma immuunsüsteem.
Õhku niisutavaid seadmeid on olemuselt erinevaid. Enne soetamist võiks endale selgeks teha probleemi ulatuse, niisutamist vajava ruumi suuruse ja pereliikmete või töökaaslaste ootused võimalike lisade osas. Praegu võiks eelistada juba seadet, mis mõõdab ise õhuniiskuse taset ja doseerib veeauru vastavalt saadud tulemusele. Õhuniisuti kasutamine on lihtne. Enamasti on tarvis täita vaid veeanumat – suurema paagiga seadmete puhul iga paari päeva tagant, väiksema paagiga seadmete puhul kord või paar päevas. Õhuniisuti kasutamise ajal võiks hoida aknad suletuna, et seade saaks täiel võimsusel töötada.
Kui õhuniiskus on normis, ventilatsioon töötab perfektselt ning ruumid on suured ja avarad, pole tarvis kumbagi seadet. Paraku selliseid ideaalseid tingimusi kohtab Eesti kodudes ja kontorites harva, sestap tasub oma tervise ja immuunsüsteemi tugevdamise huvides olukorda kindlasti kontrollida ja vastavalt vajadusele reageerida.
