Minister Liina Kersna: varakevadises tuules lehvides meenutavad lipud, kui tähtis on see, et meie vabas Eestis on meil oma ilus keel
Täna on emakeelepäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.
Heade uudiste portaal avaldab minister Liina Kersna tervituse.
Täna lehvivad majadel ja mastides sinimustvalged lipud, sest täna tähistame me emakeelepäeva. Varakevadises tuules lehvides meenutavad lipud, kui tähtis on see, et meie vabas Eestis on meil oma ilus keel.
Nii nagu Eesti kojad on ehitud kolme koduvärviga, võime öelda, et ka eesti keel on ehitud kolme lipuvärviga. Sinine tähistab lootust, keele elujõudu ja silmapiiril laiuvaid võimalusi. Must räägib viljakast pinnast ja tehtud tööst. Valge peegeldab emakeelsete sõnumite selgust ning ilu.
Eesti keel on elujõuline. Ta kuulub maailma 70 enim arenenud kultuurkeele hulka, olles üks 50 keelest, millel on omakeelne kõrgharidus ja teadus ning üks 30 keelest, millel on kõrgtasemel keeletehnoloogiline tugi. Üsna vähe leidub maailmas veel neid keeli, milles arvuti robothääled oskavad meile teksti ette lugeda.
Siiski tajume mõnikord, et meie keel on ohus. Tänapäeva keelekeskkond ongi mitmekesisem ja mitmekeelsem kui veel mõni aeg tagasi. Meie keelelisi valikuid mõjutavad nii tehnoloogia kui sotsiaalmeedia aga ka tihe suhtlus võõrkeelse maailmaga. Et eesti keele tulevik poleks ohus, kasutagem seda keelt kõigis valdkondades ja võimalikult paljudes suhtluskanalites.
Igal elaval keelel, ka eesti keelel, on rohkesti kasutusvariante. Normitud kirjakeele kõrval on siinsel keelemaastikul eesti murdekeeled, aga ka släng ja netisuhtluse keel. Need toidavad ja täiendavad eesti keelt ning lisavad võimalusi loovaks eneseväljenduseks. Hoidkem meeles keeleteadlaste klassikalist arusaama, et emakeele kõneleja ei saa oma keele kasutamisel eksida. Korduvad eksimused võivad anda aimu hoopis keele loomulikust muutumisest.
Muidugi on oluline tunda kokkulepitud keelereegleid ja osata normikohast kirjakeelt, kuid emakeeleõpetuses võiks selge eneseväljendus ja vilunud tekstiloome valitseda õigekirjutusdrilli üle.
Kirjanik Valdur Mikita on öelnud, et eestlased on etteütluse usku rahvas. Meie iga-aastasest emakeelepäeva raadioetteütlusest võtavad osa tuhanded inimesed. Etteütlusega selgitatakse välja parimad õigekirjareeglite tundjad.
Kui aga räägime emakeele rikkusest, siis julgegem ületada ka normikirjakeele piire ja kasutada selle eri variante. Ikka selleks, et luua meie emakeelele avar silmapiir, hoida keelt muutumises ja ehtida tema õrna ilu.
Head emakeelepäeva!
