VÄIKSEM JALAJÄLG I LHV kasutas mullu rohkem päevavalgust ja vähem paberit
LHV liitus mullu ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega ja seadis üheks eesmärgiks ka bürootegevuse kliimaneutraalseks muutmise. Aastaga vähendas LHV oma tegevuse kasvuhoonegaaside jalajälge 28%.
Kui 2019. aastal oli LHV Tallinna ja Tartu kontorite tegevusest tulenev kasvuhoonegaaside jalajälg 1210 tonni CO2-ekvivalenti ehk 2,6 tonni iga töötaja kohta, siis 2020. aastal juba oluliselt madalam – 865 tonni CO2-ekvivalenti ehk 1,7 tonni iga töötaja kohta. Suurima osa ehk 66% LHV bürootegevuse jalajäljest moodustas elektri- ja soojusenergia, 27% töölesõit, 4% ärireisid ja 3% kontorikulud.
LHV ESG valdkonna juhi Ragne Maaseli sõnul on madalama tulemuse taga keskkonnamõjude vähendamise tegevuskava järgimine ja kõigi töötajate ühine pingutus. „Eelmisel aastal töötasime vastavalt oma CO2 jalajälje raportile välja keskkonnamõjude vähendamise tegevuskava, mida oleme järjepidevalt ellu viinud. Suurimat mõju on avaldanud rohelisele elektrienergiale üleminek Tallinna kontoris, aga ka muutused töötajate igapäevastes harjumustes, nagu näiteks rohkema päevavalguse kasutamine, paberi kasutamise vähendamine ja jäätmete sorteerimine,“ selgitas Maasel.
Selle kinnituseks väljastati panga Tallinna kontorile ka BREEAM-i sertifikaat ja Euroopa Rohelise Kontori tunnistus. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon nimetas Tallinna kontori aasta parimaks Roheliseks Kontoriks.
Mõistagi ei saa alahinnata koroonaviirusest tingitud ümberkorralduste mõju, sest märkimisväärselt vähenes nii ärireiside arv kui ka töötajate kodust tööle liikumine. Näiteks vähenesid emissioonid lennureiside arvelt 87% ja töötajate tööle-koju liikumise arvelt 21%.
„Mitmed muutused meie töökultuuris, nagu näiteks aktiivsem videokoosolekute kasutamine, kodukontoris töötamine ja ka teadlikum tarbimine, on tulevikus ilmselt üha levinumad ja aitavad samuti emissioonide piiramisele kaasa. Kui me käitume ja tarbime jätkusuutlikult nii tööl kui kodus ning jagame oma kogemusi ka avalikult, paneb see loodetavasti aluse suuremale kultuurilisele muutusele ka aitab paremini mõista ka meie jätkusuutlikkuse ambitsiooni,“ lisas Maasel.
Uuringu tulemustest lähtub, et aastaga on LHV CO2-jalajälg suurenenud soojusenergia tarbimisel, jäätmete osas ja selliste ärireisiliikide nagu rong, buss jmt arvelt. Jäätmete puhul on jalajälje suurenemise põhjuseks arvutusmetoodikas kasutatud emissioonifaktori väärtuse suurenemine võrreldes varasema aastaga ja jäätmete hävitamisega (nt dokumendid) seotud mõju lisamine arvutustesse.
LHV eesmärk on jõuda 2022. aastal kliimaneutraalse bürootegevuseni. Selleks tuleb lisaks emissioonide vähendamisele korvata ka see kasvuhoonegaaside jalajälg, mida päris olematuks pole võimalik muuta. Eesmärgi saavutamiseks on oluline andmeid võimalikult täpselt koguda ja analüüsida.
LHV Groupi kasvuhoonegaaside jalajälg on arvutatud, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Jalajälje mõõtmise aitas läbi viia Sustinere.
