Mullu koolitati raudteeohutuses 3450 inimest
1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. See tähendab, et tänavu on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Raudteeaastaga soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Raudteega seotud juhtumite vähendamiseks viidi Eestis eelmisel aastal läbi mitmeid teavitustegevusi koolides ja lasteaedades arvestades kehtivate piirangutega viiruse leviku tõkestamiseks. Kokku koolitati raudteeohutuse teemadel 3450 inimest. Koolitusi viisid läbi MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) vabatahtlikud. Lisaks toimus raudteeohutusnädala raames OLE raudteeohutuskampaania „Vaata vasakule ja paremale ning lase rong läbi“. Detsembris oli OLE raudteeohutuskampaania „Sind oodatakse jõuluks koju“. MTÜ Aga Mina, transpordiameti (endine maanteeamet) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve (TTJA) koostööl loodi uudne liiklusohutuse virtuaaltuur, kus ringi vaadates ja erinevaid meediaid kasutades on lapsevanematel ja õpetajatel võimalik saada olulist informatsiooni või koos lapsega vaadelda erinevaid liiklussituatsioone ja arutleda ohutu liikemise teemadel. Liiklusohutuse virtuaaltuuri valmimisse panustasid ka mitmed raudtee-ettevõtted: Eesti Raudtee, Operail, Eesti Liinirongid.
Raudtee-ettevõtted panustasid raudteeohutusse ohutussõnumite levitamise, ennetustegevuste ja reaalses liikluspildis nähtavate meetmete kaudu. Näiteks 2020. aastal paigaldas Eesti Raudtee raudteeülesõidukohtadele infomärgistused, millel antakse informatsioon raudteeülesõidukoha nimetuse, identifitseerimise numbri ja Eesti Raudtee juhtimiskeskuse dispetšeri kontaktnumbri kohta. Infomärgistuste eesmärgiks on anda liiklejale teavet raudteeülesõidukoha osas, mis võib olla abiks raudteeohutuse informatsiooni edastamisel konkreetse raudteeülesõidukoha kohta Eesti Raudteele või näiteks häirekeskusele.
Euroopa Raudteeamet avaldas tänavu märtsis ülevaate ohutussuundumustest Euroopas. Andmestik põhineb 2019. aasta juhtumitel. Avaldatud 2019. aasta andmed kinnitavad üldist positiivset arengut Euroopa Liidus. Alates 2010. aastast on õnnetused vähenenud keskmiselt 4% aastas. 2019. aasta oli Euroopa Liidus kõigi aegade turvalisim. Samas peab välja tooma, et sellest hoolimata toimus 2019. aastal Euroopas kokku 1552 õnnetusjuhtumit. Edusammud on olnud ebaühtlased Euroopa Liidu liikmesriikides, kusjuures ohutustaseme varieeruvus on endiselt suur. See tähendab, et tuleb teha jätkuvalt tööd, et raudteeohutustaset parandada.
Eesti puhul võib välja tuua, et jätkuvalt on probleem raudteeületuskohtades toimunud õnnetusjuhtumitega. Möödunud aastal oli Eesti raudteedel üheksa avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist kaks sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja seitse otsasõidud raudteel viibinud inimestele. Rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes inimesi ei hukkunud ega saanud raskelt vigastada.
„Meil on väga hea meel tõdeda, et 2020. aasta on juhtumite madala arvu poolest tavapäratu,“ märkis TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Kutsume kõiki üles hoolsale ja tähelepanelikule käitumisele raudteede läheduses. Paraku toimub raudteedel harva kergeid õnnetusi; seega on suur rõõm iga ära jäänud õnnetuse üle.“
Kui analüüsida ajavahemikku 2014-2020, siis positiivse asjaoluna saab välja tuua, et 2020. aastal toimunud juhtumite koguarv on selle ajaperioodi väikseim. Kokkupõrgete arvu osas oli juhtumite arv aastate madalaim.
Juhtumitest kolm toimusid Harjumaal, kolm Tartumaal, üks Lääne-Virumaal, üks Põlvamaal ja üks Viljandimaal. Juhtumitest viis toimusid raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal. Juhtumitest neli toimusid väljaspool raudteeületuskohti ehk kohtades, kus raudtee ületamine ei ole lubatud. Juhtumitest kaks olid seotud jalgrattal raudtee ületajatega. Neist üks toimus raudteeülekäigukohal, kus raudteed tohib ületada vaid jalgsi, mitte jalgrattal. Teine toimus raudteeülesõidukohal, kus rongi saabumisest andis samal ajal märku ülesõidufoor, helisignalisatsioon ja tõkkepuu. Ühe juhtumi puhul olid liiklejal peas kõrvaklapid.
