Pentus-Rosimannus: pööre rohelisema Eesti poole on meie järgmine suur siht
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles riigikogu ees Euroopa Liidu vahendite kasutamise kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et Eesti tulevik on digi- ja rohepööre, mis aitavad Eesti võitjate sekka.
“Eesti visiooni otsides pakuvad ühed Singapuri, teised Põhjamaid ja kolmandad Šveitsi. Eeskuju otsitakse ikka kuskilt mujalt. Mina arvan, et Eesti visioon võiks olla Eesti – rohelisem kui rohi ja viljakas kui kvantarvuti. Olla ise kõigile teistele uue majanduse eeskuju, mille poole vaatavad ja mida soovivad kopeerida teised. Just edukalt läbi viidud digi- ja rohepööre loob meile selleks head eeldused,” rääkis Keit Pentus-Rosimannus riigikogu ees peetud kõnes.
Eelarveperioodil 2021-2027 saab Eesti Euroopa Liidu eelarvest üle 8 miljardi euro toetusi. Ühe olulisema valdkonnana plaanib Eesti investeerida pea 1,8 miljardit eurot rohepöördesse, et säästa energiat, tagada väiksemad kulud ning hoida keskkonda.
“Olen veendunud, et pööre rohelisema Eesti poole on meie järgmine suur asi, suur siht, mis liidab meie teadlaste teadmised, töötajate tehnoloogilised oskused ja ettevõtete valmisoleku väärtusahelas kõrgemale liikuda ja toob meile tulemusena paremad palgad, pensionid ja avalikud teenused. Toob ka sisemise rahulolu maailma paremaks muutmisest,” ütles rahandusminister. “Üle 20 aasta tagasi otsustasime, et digiriik on meie tulevik. Tegime otsuse õigel ajal ja innuga. Täna on meie otsus ja valik iga Eesti inimese jaoks paremat elukvaliteeti andev roheriik.”
Ministri sõnul ei ole Eesti rohepööre midagi abstraktset. “See on tulevikus säästetud energia – seeläbi väiksemad kulud. See on puhtamad ja taastuvad energiaallikad – seeläbi parem elukeskkond. See on kord juba toodetud ressurssidele järjepidevalt uue kasutuse leidmine. Uued tehnoloogiad ja võimalused Eesti ettevõtjatele,” rääkis Pentus-Rosimannus.
Rohepöörde raames investeerib Eesti näiteks 147 miljonit eurot säästlikuks energia ning ressursside tarbimiseks ja taastuvatest allikatest toodetud energiale üleminekuks. Ringmajanduse arendamist toetatakse 111 miljonit euroga. 100 miljonit eurot läheb rohefondi loomiseks – rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades ning toeks teadusmahukatele rohetehnoloogia ettevõtetele.
Euroopa Liidu vahendite abil on Eesti võimalik läbi viia ka digipööre, milleks on plaanitud 439 miljoni euro ulatuses vahendeid. Summa sees on muuhulgas 275 miljonit eurot avalike teenuste edasiarendamiseks ehk e-riigi värskendamiseks, 64 miljonit kiire ja korraliku internetiühenduse tagamiseks üle Eesti ning 73 miljonit eurot ettevõtete digitaliseerimise toetuseks – näiteks reaalajas andmevahetuse lahenduste juurutamiseks.
Liikuvusse ja ühendustesse investeerib Eesti Euroopa Liidu vahendite abiga 1,35 miljardit eurot. Muuhulgas läheb rongiliiklusesse ajaloo suurim rahasüst – 1,1 miljardit eurot. Elektrifitseeritakse Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga raudteed, valmib Rail Baltic. Ka Tallinna trammivõrk saab 66 miljoni euro jagu investeeringuid, muuhulgas valmib Vanasadama trammiliin.
“Kui 2013. aastal tehti Eestis veel 4,2 miljonit rongireisi aastas, siis koroonaeelseks ajaks, 2019. aastaks, oli rongireiside arv kasvanud Eestis 8,4 miljoni reisini aastas. Eesti inimestele meeldib kiire ja keskkonnasõbralik transport. See kõik toetab otsust teha uuel eurorahade rahastamisperioodil kõige suurem rahasüst just rongiliiklusesse,” ütles Pentus-Rosimannus.
Euroopa Liidu vahenditest saab 1,32 miljardi euro eest tuge ka teadus, arendus, haridus, innovatsioon ja ettevõtlus. Muuhulgas on oluline, et ettevõtetel oleks rohkem võimalusi Eesti teaduse rakendamiseks – selleks investeeritakse 559 miljonit eurot. Toetatakse rakendusuuringute programmi ja ettevõtete konkurentsivõimet.
“Eesti teadus on väga tugev, kuid tihtipeale areneb see eraldiseisvana ka seal, kus ettevõtjate reaalsed vajadused teaduse tuge vajaksid. Oleme ehitanud ja tugevdanud eraldi nii teadussektorit kui ka ettevõtlussektorit, kuid targa ja suurema lisandväärtusega majanduse areng läbi tõhusa ülekandemehhanismi teadusest ettevõtlusesse pole olnud kellelegi piisavalt selge prioriteet. Seega leian, et riigipoolne tugi ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute elluviimisel on ülioluline ning samavõrd oluline on rahalise toe kõrval pakkuda tuge ka koostööpartnerite leidmisel ning teadmiste ja oskuste tõstmisel, et olla tark tellija,” ütles rahandusminister.
Keit Pentus-Rosimannus lisas kõnes, et Euroopa Liidu vahendid on sel korral ka vajalik tugi kriisist väljumiseks kõige rohkem abi vajavatele sektoritele. “Tuge pakutakse koolist ja töölt eemale jäänud noortele, käivitatakse valdkondade ülene lastekaitse korraldusmudel, soodustatakse veel vähese töökogemusega noorte töölevõtmist. Kogu tervisekriisi ajal kõige vahetumaks eesliiniks olnud tervishoiusektorisse on eurorahade abil võimalik investeerida nii Saaremaal, Hiiumaal, Järvamaal, Narvas, Tartus kui Tallinnas.”
“Headele tulevikuprojektidele meil järgmistel aastatel raha on. Aga kas meil on ka piisavalt häid projekte? Uusi tasuta lõunaid palun mitte pakkuda. Uusi maailma muutvaid lahendusi aga küll,” lõpetas rahandusminister oma ettekande.