Riigikogus oli pikk päev: noortevaldkonna arengukava, loomakaitseseadus, riiklikult tähtsad kultuuriehitised
Riigikogu kaugosalusega istungil 19. mail läbis esimese lugemise eelnõu, millega kinnitatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ eelnõuga (387 OE) on Riigikogu kultuurikomisjon teinud ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres ja Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse eelnõu alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Signe Kivi (RE), Mart Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) ja Marko Šorin (K).
Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. juuni.
Riigikogu võttis vastu neli seadust
Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusega (216 SE) luuakse õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks. Muudatus võimaldab sõiduki juhile määrata mõjutusmeetmena 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.
Rahunemispeatusega luuakse veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile tähelepanu pöörata. 45-minuti pikkuse rahunemispeatuse saavad trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.
Kui isik, kes vabastati mõjutustrahvi tasumisest, on kinni pidanud otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, siis on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule.
Samuti sätestatakse, et kui isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastatakse talle selle kohta vastavasisuline teade. Eeldatavasti märgitakse teates ära, et isik ei ole kinni pidanud mõjutusmeetme tingimustest ning sellest tulenevalt on tal kohustus täita talle juba kinnipidamisel kättetoimetatud lühimenetluse otsuses märgitud kohustus tasuda trahv.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide esindajatena sõna Urve Tiidus (RE) ja Jaanus Karilaid (K).
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega (300 SE) jäetakse vanemahüvitise arvestusperioodist välja tervisekriisi ajal töötuna arvel oldud aeg.
Seadusega vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb sel perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023. Seletuskirja järgi moodustab mõjutatud sihtrühma umbes 3 protsenti last saavatest peredest.
Kehtestatud muudatused puudutavad ka perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral. Isadel, kes ei ole kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist.
Lisaks lubab seadus õppeaasta alguses 16–19-aastastele lastele septembri kuu eest peretoetuste maksmist ilma õppimise andmeid kontrollimata. Kuna peretoetuste maksmise kuupäevaks ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid edastada, puuduvad Sotsiaalkindlustusametil peretoetuste maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saanud seni kehtinud korra järgi kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Priit Sibul (I) ja Siret Kotka (K), Õnne Pillak (RE) ja Helmen Kütt (SDE).
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (325 SE) sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud. Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus. Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.
Seadus sätestab, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohustust ei ole sellisel juhul, kui Euroopa Komisjon on tagantjärele teinud otsuse tunnistada ebaseaduslik abi siseturuga kokkusobivaks. Samas, kuna ka nendel juhtudel, kui ebaseaduslik riigiabi on tagantjärele tunnistatud siseturuga kokkusobivaks, tuleb liikmesriigil nõuda riigiabi saajalt tagasi intress ebaseaduslikult abilt, sätestatakse seadusega intressi maksmise kohustus ja täpsustatakse intressimäära arvutamist ja kohaldamismeetodeid. Intressimäära arvutamine ja kohaldamismeetodid on sarnased sellega, kui intressi maksmise kohustus kaasneb ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagasi nõudmisega. Euroopa Komisjoniga sarnase intressi arvestamise põhimõtte kohaldamine riigisiseses õiguses tagab intressi arvestamise ja meetodi kohaldamise ühetaolisuse.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse (364 SE) kohaselt eemaldatakse Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse paragrahvist 2 volitusnorm „Merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel nafta ja naftasaaduste käitlemise korra“ kehtestamiseks ning konventsiooni täitmise korraldamine. Teise liigendusüksusena lisatakse paragrahv 2¹, mille kohaselt korraldab konventsiooni täitmise Eestis Keskkonnaministeerium.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 91 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kaks eelnõud
Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) eesmärgiks on keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.
Keelu sisseseadmine ei ohusta selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.
Eelnõule lisatud muudatustega sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini, sest mingi ja kähriku tehistingimustes pidamine on keelatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Samuti muudetakse seaduse jõustumisaega ning määratakse selleks 2021. aasta 1. juuli.
Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Paul Puustusmaa (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Andres Metsoja (I), Erki Savisaar (EKRE), Andrei Korobeinik (K), Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I) ning Jevgeni Ossinovski (SDE).
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (350 SE) tagatakse keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (EVK) loomise; antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile; sätestatakse õigusaktide väljatöötamise ülesanne Riigikantseleile valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel.
Samuti täpsustatakse eelnõu kohaselt kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega ja laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise sisuks on integreeritud planeerimine eri riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde, täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Paul Puustusmaa (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Mati Raidma (RE), Kalle Grünthal (EKRE), Toomas Kivimägi (RE) ja Urmas Reinsalu (I).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 34 ja vastu 56 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Esimese lugemise läbis veel kuus eelnõud
Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (370 SE) soovitakse pikendada 2020. aastal kehtima hakanud aktsiisilangetust 2023. aasta 1. maini. Kui aktsiisilangetust ei pikendata, siis kehtib see 2022. aasta aprillini ja 2022. aasta mais ootab ees elektri- ja kütuseaktsiisi tõus. Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk ka leevendada COVID-19 kriisi mõju ettevõtetele ja eratarbijatele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE) ja Helir-Valdor Seeder (I).
Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE).
Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.
Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega.
Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu (I).
Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE).
Eelnõuga viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.
Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.
Kehtiva korra peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.
Eelnõuga muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.
Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendatakse töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.
Samuti muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendatakse teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga.
Muuhulgas tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (381 SE) vähendatakse bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustatakse veekogu mõistet ning muudetakse selgemaks nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud. Lisaks tehakse muudatusi sätetes, milleks on tekkinud seoses veeseaduse rakendamisega.
Veeseadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama üle 10 loomühiku loomi karjatavad loomakasvatajad (10 loomühikut on näiteks 17 lihaveist, 48 lammast või kitse). Selgitusena tuuakse, et Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta. Muudatus ei mõjuta keskkonda negatiivselt, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku väetisena kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded, lisaks kantakse andmed ka põlluraamatusse ja riigil on andmed olemas.
Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas. Muudatusega võetakse üle direktiiv, mis on praeguses seaduses üle võetud miinimumist rangemalt.
Seletuskirjas märgitakse, et kehtivas seaduses sätestatud veekogu termini definitsioon on põhjustanud seadusest erinevaid arusaamu ning seeläbi seaduse ebaühtlast rakendamist. Veekogu terminiga seonduvad nii loakohustus kui ka mitmesugused tegevuspiirangud. Eelnõu täpsustab veekogu terminit. Muudatuse eesmärk on tekitada mõistest senisest ühtlasem arusaamine ning seeläbi tagada seaduse ühetaoline rakendamine.
Seaduse jõustumisel ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.
Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE).
Muudatusega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.
Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle, selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.
Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle, muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte transpordiamet vaid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.
Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).
Eelnõuga sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (EUTS) ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.
Eelnõuga kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.
2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.
Arutelu all oli kaks arengukava
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tutvustas teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035.
Minister tõi välja neli peamist väljakutset, millele arengukavaga lahendust otsitakse ning mida arvestades järgmise 15 aasta arengukava välja töötati. Ta märkis, et teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas täna piisavalt rakendust ning Eesti ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Samuti napib tema sõnul inimesi, kes oskaksid või tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Viimaks tõi Sutt välja, et teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk. „Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused ja teised osalised tegutsevad sageli omaette ja need tegevused on killustunud. Neil ei ole piisavalt selgelt paika pandud ühiseid sihte, mis kindlasti on põhjus, miks motivatsioon ja võimekus koostööd otsida ja teha napib,“ märkis minister.
Suti sõnul on arengukava eesmärgiks suurendada Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti, aga ka laiemalt maailma arenguvajadustele.
„Arengukava tegevuste raskuskese on tugeva silla loomisel teaduse ja ettevõtluse, aga ka laiemalt ühiskonna vahel, et loodavaid teadmisi kasutataks innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks ja ellurakendamiseks,“ rääkis minister. Ta rõhutas, et varasemast olulisem on teaduse ja teadlaste mõju ning teadustulemuste kasutamine Eesti arenguvajaduste täitmiseks, hoides seejuures meie teaduse tipptaset. Samuti nihkub tema sõnul ettevõtluse toetamisel tähelepanu ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ehk lisandväärtuse kasvatamisele.
Kultuurikomisjoni liige Marko Šorin tutvustas arengukava arutelu kultuurikomisjonis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Jaak Valge (EKRE), Aadu Must (K), Mihhail Lotman (I), Margit Sutrop (RE) ja Lauri Läänemets (SDE).
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas noortevaldkonna arengukava 2021–2035.
Kersna sõnul on arengukava visioon noortele kohaselt väga ambitsioonikas, sätestades, et 2035. aastal elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. „Eesmärgiks on seatud tagada noorte jaoks avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi, luues seeläbi Eestit, mida noor tahab edasi viia,“ rääkis minister.
Haridus- ja teadusministri sõnul on arengukavas visiooni saavutamiseks sõnastatud neli strateegilist eesmärki. Ta märkis, et 2035. aastaks on noored loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud, noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ja noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Samuti tõi Kersna eesmärgina esile, et kvaliteetne noorsootöö loob noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Viimaks on strateegiliseks eesmärgiks seatud, et noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.
Noortevaldkonna arengukava on vastuseks noorte initsiatiivile, kooskõlas nende valmisoleku ja unistusega paremast Eestist ning on sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ja partneritega. Arengukava on koostatud eesmärgiga noori võimalikult hästi mõista, kaasata ja võimestada ning võtta neid tõsiselt ja võrdväärse partnerina. Keskmes on noor oma eriomaste vajaduste, huvide ja soovidega.
Kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi andis ülevaate arengukava menetlusest kultuurikomisjonis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme (EKRE), Heidy Purga (RE), Marko Šorin (K), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Indrek Saar (SDE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Lauri Läänemets (SDE).
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE) järgi tulnuks lapsehoolduspuhkuselt naasnu hooldushüvitise maksmisel arvestada tema vanemahüvitist.
Eelnõu järgi tulnuks lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või see oli väiksem vanemahüvitise suurusest, maksta hooldushüvitist 80 protsenti eelneval kalendriaastal makstud vanemahüvitise suurusest. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinu sai eelneval kalendriaastal peale vanemahüvitise ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli suurem vanemahüvitisest, tulnuks eelnõu järgi hooldushüvitise maksmisel lähtuda sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust.
Praegu kehtiva seaduse järgi saab pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist alampalgalt, mis on eelnõu koostajate hinnangul väikelastega perede suhtes ebaõiglane.
Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 54 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
