Eurobaromeeter: Saksamaa, Tšehhi ja Eesti on hädaolukordadest selgelt teadlikumad
Eesti elanikud on hädaolukorra riskidest varasemast teadlikumad, kirjutab Eurobaromeetri eelmise aasta küsitluse tulemustele toetudes siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mirjam Kivinuk.
Euroopa Liidu liikmesriigina kuulub Eesti üleeuroopalisse elanikkonnakaitse mehhanismi, mille hiljutisel ennetusekspertide kohtumisel tutvustati ka Eurobaromeetri eelmise aasta küsitluse tulemusi. Selgelt eristusid kolme riigi – Saksamaa (+22 p), Tšehhi (+13 p) ja Eesti (+12 p) tulemused hädaolukordade teadlikkuse tõstmisel võrreldes 2015. aastaga.
Riskikommunikatsioon on järjepidev protsess, mille tulemuslikkust saabki mõõta pikema perioodi vältel. Eesti on alates 2017. aastast, mil toimus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, pööranud varasemast rohkem tähelepanu elanike teadlikkuse tõstmisele kriisideks valmisolekul.
Tehtud töö on kandnud vilja
Hädaolukorraseaduses defineeriti riskikommunikatsiooni mõiste esmakordselt 2017. aastal. Sealhulgas kirjutati lahti ootused riskikommunikatsiooni korraldusele ja seati hädaolukordi juhtivatele asutustele ja elutähtsa teenuse osutajatele kohustus võimalikke hädaolukorrariske avalikkusele tutvustada. Alates 2017. aastast mõõdab päästeamet regulaarselt iga kahe aasta järel elanike teadlikkust hädaolukordadeks valmisolekul ja suunab hädaolukordadeks valmisolekualaseid ennetustegevusi just kõige olulisematesse valdkondadesse ja olulisematele sihtrühmadele.
Aasta hiljem, 2018. aastal valmis riigikantselei eestvedamisel elanikkonnakaitse rakkerühma töö tulemusena elanikkonnakaitse kontseptsioon koos soovitustega tegevusteks. Samal aastal alustas tööd riskikommunikatsiooni võrgustik, kuhu kuuluvad kõikide hädaolukordade lahendamist juhtivate asutuste, aga ka seotud asutuste esindajad. Võrgustiku liikmed pööravad igapäevases töös suurt tähelepanu hädaolukordade ennetamisele, arutavad üheskoos planeeritavaid tegevusi ja jagavad parimaid praktikaid.
2019. aasta kevadel avaldati esimest korda raamat elanikkonnale käitumisjuhistega kriisiolukordadeks ja täna on need kättesaadavad igas raamatukogus üle Eesti. Samad käitumisjuhised eesti, vene ja inglise keeles on täies mahus allalaetavad ka veebilehelt Olevalmis.ee. Vahetult elanikkonna käitumisjuhistega valmis ka naiskodukaitse mobiilirakendus „Ole valmis!“, mis on samuti elanikkonna teadlikkust tõsta aidanud. Veel 2020. aasta hilissügiselgi toimus päästeameti eestvedamisel elanikkonnakaitse nädal ja iga eestimaalase postkasti jõudsid „Ole valmis“ infobrošüürid. Samuti on kõik hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused teinud sihipärast teavitustööd televisioonis, raadios, infopäevadel jne. Kõik need tegevused on andnud tõuke elanike teadlikkuse tõstmisele, millele viitab selgelt ka Eurobaromeetri (2020) uuring.
Kuidas edasi?
Käesoleva aasta jaanuarist alates viib siseministeerium läbi uuringut, millised on elanike infovajadused ja infotarbimine kriiside eel ja ajal. Rakendusuuring peaks valmima juba septembri lõpuks. Uuringu eesmärk on arendada esmajärjekorras olemasolevat veebiplatvormi Olevalmis.ee, kuid loodetavasti annab see ka laiema pildi elanike ootustest riigi riski- ja kriisikommunikatsioonile.
Siseministeerium eraldas sel aastal ka 100 000 eurot omavalitsusliitudele elanike kriisideks valmisolekualaste teadmiste tõstmiseks. Toetuse eesmärk oli võimaldada kohalikel elanikel teadvustada just piirkondlikke ohte, elutähtsate teenuste ristsõltuvust ning selgitada ise hakkamasaamise võimalusi ja kogukonnakoostöö olulisust.
