1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Eesti Vabaõhumuuseum avab külastajatele kolhoosi korterelamu
Eesti Vabaõhumuuseum avab külastajatele kolhoosi korterelamu

Eesti Vabaõhumuuseum avab külastajatele kolhoosi korterelamu

Eesti Vabaõhumuuseumis avatakse 22. mail uus eksponaathoone: kahekorruseline, silikaatkividest ehitatud kolhoosi korterelamu, mis annab pildi maainimeste argielust 1960., 1970., 1990. ja 2010. aastatel.

Muuseumi ekspositsiooni- ja haridusvaldkonna direktori Dagmar Ingi sõnul täidab nõukogudeaegne korterelamu vabaõhumuuseumi ekspositsiooniloos 80-aastase lünga ning võimaldab rääkida maa-arhitektuurist ja maainimeste argielust 18. sajandist kuni tänapäevani.

„Nõukogude ajal ehitatud korterelamutest on saanud meie maamaastike lahutamatu osa, mida kohtab kõikjal üle Eesti. Muuseumi jaoks annab korterelamu võimaluse käsitleda ajalugu läbi erinevate kümnendite, mis pakub omavahel värvikaid võrdlusmomente. Kui siiani olime pidama jäänud peamiselt 1930. aastate juures, siis nüüd on lisandunud läbilõige Eesti maainimeste argielust 1960. aastatest tänapäevani,“ sõnas Ingi. Samuti pakub uus eksponaathoone hea keskkonna sotsiaalsete ja ühiskondlike teemade käsitlemiseks ning mäluprogrammideks.

Kolhoosi korterelamu ajastukohaselt sisustatud korterid kajastavad nelja kümnendit ja nelja perelugu. Karjabrigadir Maila elamine 1967. aastal räägib iseseisvat elu alustava noore spetsialisti lugu. See korter on sisustatud vastavalt ka tegelikult sellessamas korteris elanud ja Sookuru laudas karjabrigadirina töötanud Maila mälestustele.

1978. aasta korter jutustab heal järjel noore pere elust kolhoosimajanduse õitseajal. Keerulist üleminekuaega näitab elu hammasrataste vahele jäänud pere elamine 1993. aastal. 2019. aasta korter esindab näidet kaasaegsest kahepereelamust, milleks paljud nõukogudeaegsed kortermajad on tänaseks ümber ehitatud.

Keldriruumides leiab interaktiivse näituse Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani ning mängu- ja tegevusala „Väikese Ilmari maailm“. Hoone juurde kuuluvad saun-garaaž-kuur, korterielanike peenramaa ja õueala.

Neljakorteriline kolhoosimaja ehitati arhitekti Boriss Mirovi tüüpprojekti nr 61 järgi 1964. aastal Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele. Hoone transporditi 200 kilomeetri kauguselt Lõuna-Eestist Tallinnasse 2019. aastal.

Suvel toimuvad uues eksponaathoones temaatilised nädalavahetused. Tutvustatakse nõukogude aja rõiva- ja mööblimoodi, lastemänge ja -töid ning kolhoosiaja perenaise tegemisi. Lisaks saab osa võtta majas toimuvatest eriekskursioonidest.

Head Uudised GoodNews