Pikk päev riigikogus: Eesti keele arengukava, kultuuripoliitika põhialused ja palju muud
Riigikogu kuulas 2. juuni istungil haridus- ja teadusminister Liina Kersna ettekannet „Eesti keele arengukava 2021-2035“ ning kultuuriminister Anneli Oti ettekannet kultuuripoliitika põhialuste elluviimisest perioodil 2014–2020.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna esitles Riigikogule „Eesti keele arengukava 2021–2035“. Minister ütles, et kui varem seostusid keeletegevused pigem hariduse, filoloogia, kirjanduse ja kommunikatsiooniga, täites eelkõige suhtlusvahendi funktsioone, siis tänapäeval on keelevaldkonnal ka teisi seoseid, näiteks ettevõtluse, infotehnoloogia, õiguse, meditsiini ja andmeteadusega. Ka tehnoloogia areng on keelevaldkonna piire oluliselt laiendanud.
Kersna tõi välja, et etnoloogi andmebaasi järgi on eesti keel üks 50 keelest, kellel on omakeelne kõrgharidus ja teadus. Eesti keel on üks 100 keelest, millel on keeletehnoloogiline tugi, ning üks kuni 30 keelest, millel on toimiv kõnesüntees. Suuresti tänu sellele, et eesti keel on Euroopa Liidu 24 ametliku keele hulgas, on tänapäevast eesti keelt arendatud uute terminitega.
Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõu ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas. Tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eesti Vabariigis eesti keelt. Säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.
Murekohtadena tõi Kersna välja noorte keelehoiakud, eriti ühismeedias ja digikeskkondades, mis on kaldu teiste keelte, eelkõige inglise keele poole. Samuti on Eesti murdekeelte omandamisel katkemas põlvkondadevaheline side, kuigi avalikus ruumis kohtame murdekeelt varasemast vaata et rohkemgi.
Veel märkis minister, et on valdkondi, kus eesti keele kasutamine on vähenenud ning tööturule on lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõuded on reguleerimata. Üleüldine keelelise mitmekesisuse vähenemine ning muudatused tööturul võivad aga nõrgestada eesti keele kasutamist, ütles Kersna.
Kersna loetles arengukavas seadnud sihte, et kõik Eesti elanikud ja välismaal elavad eestlased valdaksid eesti keelt ja väärtustaksid teiste keelte oskust. Selleks on kavas tõhustada eesti keele õpet, toetada eestikeelse hariduse arendamise plaani väljatöötamist ja elluviimist. Samuti tagada õppematerjalide koostamiseks keeletehnoloogiline tugi. Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja kõrghariduse keele ja rahvusvahelistumise põhimõtted. Korrastakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe korraldust ja tagatakse välismaal elavatele eestlastele eesti keele õpe.
Kokkuvõtteks ütles minister, et 2035. aastaks on soov jõuda selleni, et eesti keele maine tõuseb nii eesti emakeelega kui ka muu ema- või kodukeelega elanike hulgas ning eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikus on suurenenud.
Teiseks soovitakse, et keeletehnoloogia põhikomponendid on arendatud rahvusvaheliselt võrreldavatele tasemetele. Kolmandaks, terminitöö on efektiivne ning see on keskselt koordineeritud. Neljandaks, täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpe on riigis tervikuna korrastatud ja lähtub õppija vajadustest. Viiendaks, Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeelte oskus on paranenud ning võõrkeeli õpitakse paljudes eri vormides, loetles minister.
Eesti keele elujõu ja toimimise tagamiseks arendatakse keeletaristut, et hoida keeletehnoloogia rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tugevdatakse eesti keele mainet ning lahendatakse mitmekeelsuse ja hariduse keelsusega seotud väljakutseid.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Eduard Odinets (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Jaak Valge (EKRE), Mihhail Stalnuhhin (K), Margit Sutrop (RE), Oudekki Loone (KE) ja Heiki Hepner (I).
Kultuuriminister Anneli Ott ütles oma ettekandes kultuuripoliitika põhialuste elluviimisest, et Eesti kultuuris on olulisel kohal tugevad traditsioonid, mille üle oleme väga uhked. „Kultuur on oluline ja sellega kaasnev läheb Eesti inimestele väga korda,“ rääkis Ott. „Isegi siis, kui me seda igapäevaselt välja ei näita, väljendub armastus kultuuritraditsioonide vastu tugevalt laulu- ja tantsupeol või siis, kui kõne all on sümbolväärtused ja nende hoidmine.“
Ministri sõnul on kultuurivaldkond lai ning läbi põimunud paljudest teistest eluvaldkondadest. „Kultuur on justkui jäämägi – tipp võib olla silmaga nähtav ja kogetav, kuid veepiirist alla jääv on märksa laiamõõtmelisem, nähtamatu, meie igaühe isiklik tunnetus. Kultuuril on palju tähendusi ja kihte, mille kandjad me kõik oleme,“ kõneles Ott.
Minister meenutas, et seitse aastat tagasi võeti kultuuripoliitika eesmärgiks kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.
Seatud eesmärkidest tulenevalt on ministri sõnul nende aastate jooksul astutud mitmeid olulisi samme Eesti kultuuripoliitika elluviimisel, alustades kultuuritöötajate miinimumpalga järjekindlast tõstmisest, kultuurimälust, luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.
Ott ütles rääkides aastast 2020, et see pakkus kultuurivaldkonnale rohkelt väljakutseid ning oli kogu perioodist selgesti eristuv. „Ülemaailmne pandeemia mõjutas oluliselt kultuurielus osalemist, kultuuri loomise võimalusi ja kogu Eesti kultuurivaldkonda tervikuna,“ rääkis Ott. „Kultuuriministeerium on püüdnud selles kriisis hoida töökohti ja struktuure nii palju kui võimalik. Ometi olime sunnitud kultuurielu panema ka ajutiselt täielikule pausile.“
Minister tõi välja, et 2020. aastal oli Eesti keskmine palk 1448 eurot ning kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu oli 2020. aastal vähemalt 1300 eurot. Ta täpsustas, et riiklik palgalepe, mis sõlmitakse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni poolt, puudutab Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid, kuid märgiline edasiminek on aidanud võrdsustada seisu ka teistes kultuuriasutustes. Ministri sõnul on kultuurivaldkonnas oluline ja laiapõhjaline sihtrühm vabakutselised loovisikud, kellel ei ole kindlaid tööandjaid ja kelle sissetulekud on ebaregulaarsed. Ning ministeerium on teinud tööd, et kindlustada vabakutseliste loovisikute sotsiaalsed tagatised, eeskätt ravikindlustus.
Minister rääkis oma ettekandes regionaalse kinovõrgu arendamisest, atraktiivsetest ja harivatest näitustest, muuseumide külastatavusest, kunstinäitustest ja teatrietendustest, raamatukogude käekäigust ja filmikunstist. Kinode puhul märkis Ott, et aastatel 2014–2019 kasvas kinokülastuste arv Eestis 2,6 miljonilt 3,69 miljonini.
Ott ütles, et toetusprogrammide, kultuuriürituste ja algatuste kaudu on inimestel üha suuremad võimalused kultuurielust osasaamiseks. Ta mainis kuue mängufilmi varustamist vaegkuuljatele mõeldud eestikeelse subtiitertõlkega ja etenduskunstide valdkonnas kirjeldustõlkeid. Muuseumide puhul tõi ta heade näidetena Eesti Meremuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi haridusprogrammid, kus saavad osaleda liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liitpuudega lapsed, noored ja täiskasvanud.
Veel puudutas minister ettekandes laulu- ja tantsupeo traditsiooni ja tõi esile, et rahvakultuur vajab pidevat tähelepanu ning panustamist. 2020. aastal osales alaliselt tegutsevates rahvakultuuri kollektiivides 79 753 harrastajat. „See on küll tugev näitaja, kuid muret valmistab langev trend, millele kriis veelgi hoogu on andnud,“ ütles Ott.
Ott märkis ära SA Eesti Pillifond, mille põhieesmärk oli tõsta eesti keelpillimängu kultuuri rahvusvahelises konkurentsivõimes ja toetada muusikute karjääri ning meenutas Eesti Vabariik 100 juubeli tähistamist, mis tõi valdkonda lisarahastust ning kindlustas muusikaorganisatsioone ja loovisikuid ellu viima tavapärasest kunstiliselt ambitsioonikamaid projekte.
Suuremate valminud objektidena märkis minister 2018. aastal avatud Arvo Pärdi keskust ja 2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi hoonet Tartu Raadil. Viimase kuue aasta sisse jäi ka muinsuskaitsealase tegevuse ümberkujundamine ja uue muinsuskaitseseaduse ja Muinsuskaitseameti rolli muutmine.
Minister Ott pidas oluliseks koostööd erasektoriga. Ta tänas ministeeriumi nimel eraisikuid ja organisatsioone, kes on kultuurile aastate jooksul olnud toeks rahaliselt või ka tegudega.
Kokkuvõtteks ütles minister, et aastad 2014–2020 on Eesti kultuurile ja riigile tervikuna olnud soodsad. Ta avaldas lootust, et kultuur enam üksnes ei vaja ressursse, vaid suudab olla ka ise lisandväärtuse looja ja majanduse oluline käivitaja. „Eesti kultuur on elujõuline, meil on nii kultuurist osasaajaid kui ka kultuuriloojaid kõikjal Eestis, kõigis vanusegruppides ja kõigis valdkondades. Meil on kultuurivaldkonna ees väljakutseid, kuid ühise töö ja pühendumisega tuleme nendega toime,“ kõneles Ott. „Me peame aina enam teadvustama, et ajal, mil meie riik tähistab iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva, ongi kultuur meie kõigi vastutus ning meie riigina olemise põhjus ja mõte, meie kõigi ühine töö ja hool.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must (KE), Margit Sutrop (R), Indrek Saar (SDE),
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (350 SE) tagatakse keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskus (EVK) loomise; antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile; sätestatakse õigusaktide väljatöötamise ülesanne Riigikantseleile valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel.
Samuti täpsustatakse kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega ja laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise sisuks on integreeritud planeerimine eri riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde, täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Muudatuse tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud.
Seaduse poolt hääletas 54 ja vastu oli 41 Riigikogu liiget.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Leo Kunnas (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I).
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsus „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ (335 OE) poolt oli 55 ja vastu 20 Riigikogu liiget.
Selle otsusega lähtutakse edaspidi eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamisel sarnaselt erikomisjonide moodustamisega koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist.
Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul (I).
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ (338 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 48 Riigikogu liiget ja vastuhääli oli 37.
Otsus näeb ette lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda vastavate sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis, kui ka sise-, kultuuri- ja välisministeeriumis.
Komisjon pidas kahe aasta jooksul 44 istungit, neist viimane toimus 1. juunil. Otsusele lisatud muudatusega nähakse ette, et komisjoni volitused kestavad käesoleva aasta 8. juunini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Helmen Kütt (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Õnne Pillak (RE) ja Urmas Reinsalu (I).
Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) olulisemate muudatuste hulgas määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle. Eelnõuga täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nendele infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.
Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.
Euroopa Liidus on eesmärk on tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond kogu ELi siseturul. Infoühiskonna teenused, sealhulgas veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised. Infoühiskonna teenused võimaldavad uusi ärimudeleid, innovatsiooni, pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada. Eelnõu muudatustega tagatakse ELi platvormide määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu:
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE).
Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Mauritiuse vaheline leping ka professorite ja teadlaste tulu maksustamist. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui seitse protsenti brutosummast. Litsentsitasu puhul on kõrgeim lubatav kinnipeetava tulumaksu määr 5 protsenti litsentsitasu brutosummast. Lepingu kohaselt on teatud juhtudel dividend, intress ja litsentsitasu tuluallikariigis maksust vabastatud.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 2021. aasta aprillikuu seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga.
Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõud:
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE). Tagasilükkamise ettepanekut toetas 48 ja vastu oli 28 Riigikogu liiget.
Eelnõu eesmärk oli suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Samuti soovitakse täpsustada õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist, samuti välisüliõpilastele stipendiumite ja vajaduspõhise õppetoetuse maksmist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder (I) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (329 SE). Tagasilükkamist toetas 58 liiget, vastu oli 11, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
Eelnõu näeb ette tühistada ühele osale alaealisena Eesti kodakondsust taotlevatele isikutele kehtestatud põhjendamatud bürokraatlikud takistused, mis muudavad kodakondsuse saamise kuni 18 aasta pikkuse ooteajaga protsessiks.
Eelnõu kohaselt hakatakse kodakondsusseaduse § 13 lõikes 41 nimetatud alaealisi kohtlema Eesti kodakondsuse omandamisel sarnaselt teiste alaealisena Eesti kodakondsuse omandanud isikutega ning neile võimaldatakse mitme kodakondsuse omamine täisealiseks saamiseni.
Kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 sätestab, et kui isik saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab ta 18-aastaseks saamisest kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).
Istung lõppes kell 22.55.
