EILE OLI KODUSÜNNITUSE PÄEV I Ämmaemand Ingrid Kaoküla: rõõmu teevad sündinud lapsed ja sünnituseks valmistunud pered!
Eile, 6. juunil, oli rahvusvaheline kodusünnituse päev. Seda tähistati traditsiooniliselt perepiknikuga Kadrioru pargis. Doula Ann Vool rääkis piknikul, et kui ootas oma esimest last, hakkas ta uurima sünnituse kohta. “Sain aru, et kui sünnitan kodus, on see protsess, kus olen oma sünnituse perenaine. Sünnitusmajas olen külaline. Olen oma kogemusest ka näinud, et sünnitajad muutuvad sünnitusmajas kui külalisteks – küsivad, kas ma tohin vetsu minna, kas võin asendit vahetada. Ma sain aru, et tahan end oma sünnitusel tunda end hästi. Kodu on selleks kõige parem keskkond. Mu kaks kogemust on seda tõestanud,” ütleb ta.
Kodusünnitus ei ole ohtlikum kui sünnitus haiglas
Vool tõdeb, et viis end kurssi, mis on riskimärgid, mille puhul peaks minema haiglasse. Tema sünnituse juures oli perepikniku korraldaja Ingrid Kaoküla. “Kodusünnitamine ei ole põõsa all abi ja teadmisteta sünnitamine!” rõhutab Vool.
Ämmaemand ja perepikniku korraldaja Kaoküla sõnab, et kodusünnitus ei ole ohtlikum kui sünnitus haiglas, kui on kinni peetud soovitustest, mis kodusünnitusega kaasas käivad. Kodu ei tohiks olla lähimast haiglast kaugemal kui 30 kilomeetrit, peab olema terve naine. Kui on varem olnud sünnitusi, võiks need olla hästi kulgenud ja ka see, et rasedus on hästi läinud, kõhus on üks tita, kes on peaga allapoole. Siis on kodusünnituse ohutus võrreldav sünnitusmajaga.
Kodusünnitusel on oluline jälgida enesetunnet ja vajadusel minna sünnitusmajja
Kaoküla sõnab, et iga kümnes kodusünnitus lõpeb sünnitusmajas, aga need pole ebaõnnestunud. Kui õigel ajal reageeritakse ja sünnitusmajja minnakse, on kõik hästi. Kaoküla koduses arhiivis on 340 kodusünnitust. Sel aastal on olnud juba 54 kodusünnitust ning tõenäoliselt sellel sajandil esimest korda saab kodusünnituste arv olema kolmekohaline. Kodusünnitused on liikunud Tallinnasse, Harjumaale, Pärnusse, Rakverre. Tartus ja Lõuna-Eestis sünnib kodus väga vähe lapsi, kuigi kõige rohkem kodusünnituse ämmaemandaid on Lõuna-Eestis.
Muret valmistab Kaokülale see, et kodus sündinud lapsed saavad endale isikukoodi alles nime panemisel – isikukoodi võib minna uuringute ja arstile suunamiste pärast varem vaja. Ta soovib, et tulevikus kompenseeriks Haigekassa kasvõi osaliselt kodusünnitusega seotud kulutused perele. “Rõõmu teevad muidugi kõik need lapsed, kes sünnivad, kõik need imelised pered, kes on nii sügavalt motiveeritud ja nii hästi sünnituseks valmistunud, et nendega on suur au ja privileeg koos töötada,” ütleb ta.
