Tallinna lisaeelarvega võidavad sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport
Tallinna linnavalitsus esitas volikogule linna 2021. aasta lisaeelarve eelnõu, mille kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 106 279 540 eurot 968 350 637 euroni.
Linnapea Mihhail Kõlvardi sõnul on linn vaatamata koroonaepideemia leviku tõkestamiseks seatud piirangutele hästi hakkama saanud. „Kindlasti on linna stabiilsus ja eelnev tugev finantspositsioon aidanud tagada toimetuleku ka keerulises majandusolukorras. Linna stabiilset finantspositsiooni kinnitab ka tänavu aprillis reitinguagentuuri Fitch uuendatud krediidireiting, mis jäi senisele tasemele,“ märkis Kõlvart. „Oleme suutnud sel keerulisel ajal tagada elanikele kõik avalikud teenused ja rakendanud lisaks täiendavaidki meetmeid. Ühtlasi oleme jätkanud linnale oluliste projektide arendustöödega, muu hulgas Tallinna Haigla rajamise ettevalmistamisega. Nii oleme lisaeelarves ette näinud 206 546 eurot Tallinna Haigla projektimeeskonna kulude katteks alates selle aasta augustist kuni selle aasta lõpuni. Ühtlasi kajastub lisaeelarves finantsinvesteeringuna Tallinna Vee aktsiate omandamine ehk ost summas 57,8 miljonit eurot.“
Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 21,3 miljonit eurot, seejuures suurenevad linnakassa tulud 12 miljonit eurot ning saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 15,3 miljonit eurot, kuid vähenevad linna asutuste omatulud 6,1 miljonit eurot. Linna eelarve suurima tuluallika, tulumaksutulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega 10 miljonit eurot, mis on tingitud prognoositust parematest tööturu ja –hõive näitajatest.
Tulenevalt lisaeelarves kavandatud muudatustest suurenevad linna tegevuskulud kokku 19 miljonit eurot. Valdkonnad, mille kulud lisaeelarvega enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport.
Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogikohta, sest koroonaepideemia kasvatas perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ja puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.
Tervishoiu valdkonnas kasvavad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahuga ja COVID-19 tulenevate lisakuludega. Samuti suurendatakse haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamiseks ette nähtud vahendeid seoses vajadusega transportida koroonaviirusesse nakatunuid.
Haridusvaldkonnas on COVID-19 olukorrast tingituna ja linna rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Täiendavad vahendid nähakse ette ka koolistaadionite avamiseks linnaelanikele suveperioodil, Tallinna Kopli Huvikooli uute ruumide rendimakseteks aadressil Kari tn 13 ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamiseks sügisel uues Lasnamäe Põhikooli hoones.
Kultuurivaldkonnas nähakse ette lisavahendid Tallinna Lauluväljakule külastuskeskuse avamiseks. Lisaeelarvega suurendatakse kirikurenessansi programmi ja muude restaureerimiste kulusid.
Investeerimisprojektide kulutused vähenevad 4,1 miljonit eurot. Mõnede objektide puhul vähendatakse ettenähtud kulutusi, sest tööd on viibinud ja eelarvet ei jõuta planeeritud mahus täita. Ühtlasi vähendatakse kulutusi objektidel, mille elluviimine lükkub kas osaliselt või täielikult 2022. aastasse ja tehakse investeeringuobjektide vahel ümberpaigutusi.
Eelnõu kohaselt suurendatakse antavate laenude kogumahtu 5 miljonit eurot seoses vajadusega tagada Tallinna Linnatranspordi AS-i gaasibusside ost ja sellega seotud taristu investeeringute finantseerimine. Linna netovõlakoormuse prognoos lisaeelarvega oluliselt ei muutu, jäädes esialgu planeeritud 35,5% juurde.
