Justiitsministeerium soovib tagada notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust ka tulevikus

Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks kontseptsiooni, mille eesmärk on parandada väiksemate piirkondade notarite toimetulekut ning sellega tagada notariteenuse kättesaadavus kõigis piirkondades ka edaspidi.

„Kuna riik on teinud teatud tehingute notariaalse tõestamise kohustuslikuks, tuleb ka tagada sellises vormis kokkuleppe või avalduse sõlmimise võimalus. Praegu on notariteenus kättesaadav igas maakonnas, mõnel pool on notaribürood olemas isegi mitmes linnas. Süsteemi muutmata ei pruugi see tulevikus enam nii olla, kuna väiksemate piirkondade notarite sissetulekud on ebapiisavad jätkusuutlikuks büroopidamiseks,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Selleks, et kvaliteetne notariteenus oleks ka edaspidi kättesaadav kõigis Eesti piirkondades, tuleb astuda samme selleks, et notarid oleksid motiveeritud töötama igal pool, mitte ei sooviks koonduda vaid suurtesse linnadesse. Oluline on märkida ka seda, et advokaate enam mitmes maakonnas ei tegutsegi, mistõttu on sealsed notarid osutanud ka laiemalt neile lubatud kokkuleppelist õigusabi ja aidanud koostada kohtudokumente,“ selgitas Lauri.

Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson leiab, et kuna notar täidab avalikku funktsiooni, siis on Notarite Koja tulevikustrateegia fookuses notariteenuste kättesaadavuse tagamine. “Kindlasti soovib Notarite Koda tagada, et notaritel oleks ka tulevikus motivatsiooni tegutseda väiksemates linnades ja maakondades. E-notari kaugtõestamise lahendus võimaldab klientidel teha toiminguid asukohast sõltumatult, kuid praktikas teame, et piiratud digipädevuse tõttu või muudel põhjustel eelistavad paljud inimesed siiski kohtuda notariga silmast-silma. Riigi kohustus on seda võimaldada,” lisas Saar-Johanson.

Notariteenuse üleriigilise jätkusuutliku kättesaadavuse tagamiseks ja notarite sissetulekute ühtlustamiseks pakub justiitsministeerium uue kontseptsiooniga välja väikeste notaritasude tõstmise ja suurte tasude langetamise. Ettepanek on tõsta tasusid, mis antud hetkel pole piisavad, et katta toimingu omahinda. Samaaegselt soovitakse langetada tehinguväärtusest sõltuvaid tasusid, et notarite senised kasumid vastaksid enam avaliku ametiga kokku sobivale mõistlikule tulususele. Notaritasud jäävad seejuures kõigile üle Eesti ühtseks.

Justiitsministeerium soovib kehtestada uue notariteenuse täistasude tabeli, kus tehinguväärtustel kuni 100 000 eurot on täistasud suuremad kui hetkel kehtivas tabelis, 100 000 kuni 200 000 euro suuruste tehinguväärtuste täistasud jäävad olemasolevaga samasse suurusjärku. Alates 200 000 euro suurusest tehinguväärtusest hakkavad täistasud võrreldes seni kehtivaga järjest vähenema.

Näiteks, kui täna on 5000 eurot maksva kinnistu müügi korral notari tasu koos käibemaksuga 59,76 eurot, siis tulevikus on see 76,80 eurot. 50 000 eurot maksva korteri müügi korral on praegu notari tasu koos käibemaksuga 200,88 eurot, tulevikus on see 216 eurot. 500 000 eurot maksva kinnistu müügi korral on hetkel notari tasu koos käibemaksuga 1857,48 eurot, tulevikus on see 1788-1800 eurot sõltuvalt käiku minevast alternatiivsest ettepanekust.

Samuti on kavas tõsta näiteks teatud äriühingutega seotud toimingute ja volikirjade tasusid.

Kontseptsioonile eelnevalt analüüsiti muudatuste mõjusid klientidele, notaritele ning Notarite Kojale. Viimasega on tehtavaid ettepanekuid ka mitmel korral arutatud.

Tagasisidet kontseptsioonile ootab justiitsministeerium 6. augustiks. Muudatuste eeldatav jõustumisaeg on 2022. aasta neljas kvartal. Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel SIIN.