SA Things eestvedamisel analüüsiti Taani jäätmete liigiti kogumise märgistusi ehk piktogramme ning uuriti, milliseid neist saaks Eestis kasutusele võtta. Analüüsi tulemusel valmis piktogrammide kasutamist tutvustav veebileht www.liigitikogumine.ee ning esimesed omavalitsused on andnud teada oma valmisolekust uusi märgistusi kasutama hakata.
SA Things tegevjuhi Kristiina Kerge sõnul on selles projektis väga oluline kohalike omavalitsuste huvi ja valmisolek uusi piktogramme kasutusele võtta ning on rõõm tõdeda, et huvi on olnud suur. Esimeste seas valmistuvad uusi märgistusi kasutama näiteks Narva linn, Saaremaa vald, Saku vald, Tallinna Jäätmekeskus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.
„Ühiselt saame pakkuda Eesti elanikele selgeid ja mõistetavaid juhiseid jäätmete liigiti kogumiseks. Ühtsed piktogrammid teevad liigiti kogumise kohta info edastamise selgemaks ja võimaldavad kavandada erinevate infomaterjalide ja – kandjate arendamist mitme riigi üleselt,“ lisas Kerge.
Narva abilinnapea Sergei Gorlatš ütles, et Narva linn otsustas projektiga liituda, sest prügi sorteerimise teema on praegu väga aktuaalne: „Usume, et selle projekti abil suudame pöörata prügi sorteerimisele rohkem tähelepanu, suurendada elanikkonna teadlikkust ja tutvustada sorteerimisel uusi prügiliike. Soovime, et Narva linn oleks üks esimesi, kes sellest imelisest algatusest osa võtab.“
Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel loodab, et üle Eesti ühesuguse pildikeele kasutamine jäätmete kogumisel ja äraandmisel viib liigiti kogumise massidesse: „Omavalitsusena oleme juba aastaid püüdnud liigiti kogumist elanikkonnale selgitada ja teeme seda ka edaspidi. Nüüd on meil võimalus selleks kasutada ka kenasti disainitud pildikesi väga mitmete jäätmeliikide tähistamiseks.
Ka MTÜ Eesti Elektroonikaromu otsustas projektiga liituda, et tarbijatel oleks edaspidi võimalikult lihtne orienteeruda, kuidas jäätmeid liigiti koguda. „Kui erinevatele jäätmeliikidele kehtib ühtne sümboolika, siis tekitab see ka lõpptarbijates suurema selguse, kuhu mingit liiki jäätmed liigiti koguda, ning see aitab meil ka tõhusamalt vanu elektroonikaseadmeid ning patareisid ja akusid kokku koguda,“ märkis MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhatuse esimees Aivo Kangus.
Saku valla tegevuskava esimene etapp on võtta piltsüsteem praktikas kohe kasutusele ning tellida Saku jäätmejaama ja Kiisa jäätmepunkti A3 formaadis piktogrammidega magnetsildid. „Ühesugune piltsüsteem aitab inimest ükskõik millises jäätmekäitluskohas. Loodame, et piktogrammid lihtsustavad jäätmete üleandmist – edaspidi ei pea inimesed kogumismahutitesse sisse vaatama, mis liiki jäätmeid tohib sinna panna, vaid otsivad kindlal värvipõhjal olevat tuttavat pilti,“ ütles Saku valla keskkonnaspetsialist Kerli Laur.
Tallinna Jäätmekeskus näeb, et ühiste piktogrammide kasutamine lihtsustab elanike arusaamist jäätmete liigiti kogumisest: „Me plaanime alustada piktogrammide kasutamisega eelkõige jäätmejaamades, kus info selgus on väga oluline “ märkis Sofia Pereskoka, Tallinna Jäätmekeskuse keskkonnaspetsialist.
SA Things, Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Eesti esinduse ja Keskkonnaministeeriumi koostööprojektis uuritakse võimalusi, kas ja kuidas võtta Eestis kasutusele Taani jäätmete liigiti kogumise piktogramme ehk märgistusi. Sarnane pildikeele ühtlustamise projekt on hetkel toimumas ka Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus ning Taanis kasutab ühtseid piktogramme lausa 93 omavalitsust 98-st. Projekti raames on järgnevate etappide kavandamiseks plaanis Põhja- ja Baltimaade projektipartnerite ja tootjate ühine arutelu uute piktogrammide pakenditele lisamiseks.
Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekt käivitus 2021. aasta veebruaris, kestab ühe aasta ning Eestis on selle juhtpartner SA Things, mille tegijad on tuntud ka Kuhuviia.ee keskkonna loojatena. Projekti peafinantseerija on Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Projekt võimaldab levitada Taani piktogrammide süsteemi parimaid kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis laiemalt ning soodustab heade jäätmekäitlustavade kasutuselevõttu. Projekt on otseselt seotud Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusplaanis Vision 2030 seatud eesmärgiga soodustada ring- ja biomajandust, kestlikku ja konkurentsivõimelist tootmist, kestlikke toidusüsteeme ning ressursitõhusaid ja mittemürgiseid tootmistsükleid.
