Tartus tähistatakse homme Carl Robert Jakobsoni 180. sünniaastapäeva
Tartus tähistatakse esmaspäeval rahvusliku ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni 180. sünniaastapäeva kolme nimelise pingi avamisega. Lisaks saavad huvilised vaadata Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu lugemissaalis kolme isamaa kõne algset käsikirja.
Tähe tänava alguses on aastakümneid tähistanud Jakobsoni esimese isamaa kõne pidamise kohta mälestuskivi, mis saab sünniaastapäevaks korrastatud ja looditud. Samasse kohta loob linn kolmest nimelisest istepingist koosneva puhkeala, kus saab mõelda koha tähendusele ja olulisusele Eesti rahva sünni juures. Märgilises paigas asus kunagi Vanemuise seltsi maja.
Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et meie rahva ja rahvaks saamise loos on kümneid olulisi lehekülgi, mis on viinud Eesti riigi sünnini. “Kindlasti on Jakobsonil endal ja tema esimesel isamaa kõnel suur tähendus rahvaks ja riigiks saamisel. Noore mehena peetud isamaa kõned raputasid toonast eestlaskonda ja ka kõiki neid, kellele ei olnud meeltmööda rahvusliku meelsuse tõus. Jakobsonil jätkus julgust ja ajatundlikkust, et oma mõtetega välja astuda. See ongi tema üks teenetest Eesti ja Tartu kui rahvusliku ärkamise keskuse ees,” lausus Klaas.
Carl Robert Jakobsoni nimelised pingid avatakse esmaspäeval, 26. juunil kell 17 Tähe tn 4 hoone ees. Tseremoonial kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. Meeleolu loob ja rahvusliku ärkamise lugusid mängib Väägvere Pasunakoor Kersti Perandi juhatamisel.
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu lugemissaalis saab Jakobsoni sünniaastapäeva puhul tutvuda tema kolme isamaa kõne originaaleksemplariga, mille ta kinkis Vanemuise seltsile. Kõned on vaatamiseks väljas alates 26. juulist kaks nädalat. Samuti saab vaadata Jakobsoni kõnede koondköidete raamatuid ja originaalkäsikirju, mille hulgas on ka tema kooliaegsed vihikud, kirjad abikaasale, Lydia Koidulale, luuletused, noodiraamatud ning näited erinevatel teemadel kirjutatud artiklitest.
Carl Robert Jakobson (1841-1882) oli Eesti rahvusliku ärkamise suurkuju, ajakirjanik ja kirjanik, muusik ja põllumajanduse edendaja. Ta sündis Tartus ülikooli teenri, hilisema Torma kihelkonna koolmeistri Adam Jakobsoni pojana. Jakobson õppis Cimze seminaris, oli koolmeister Tormas, Jamburgis ja Peterburis ning pärast Eestisse tagasipöördumist taluperemees Vändra kihelkonnas. 1878. aastal alustas ta Viljandis ajalehe Sakala väljaandmist, mille aktiivne poliitiline hoiak kujundas ümber kogu rahvusliku liikumise ja viis Jakobsoni selle etteotsa. Jakobson tegi kaastööd Eesti Postimehele, oli tegev Eesti Kirjanduse Seltsis ja Aleksandrikooli liikumises, juhtis Pärnu ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi.
