Foto: Ülo Josing/ERR
Riigikogu võttis menetlusse eelnõud: rahvusooper, õppelaen, maareform ja palju muud
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 10 eelnõud.
Valitsuse 13. septembril algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE).
Eelnõuga tehakse seadustes muudatused, et aidata lõpetada maareform ja vähendada riigi koormust maareformi käigus sõlmitud lepingute haldamisel. Tänavu märtsiks on Eestis reformimata veel vähemalt 22 500 maaüksust, mille pindala ulatus 19 000 hektarini.
Eelnõuga lahendatakse maareformist edasikandunud probleeme. Seletuskirjas tuuakse näitena, et maareformi käigus tekkis kinnisasjade vahele suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, millest kehtiva õiguse järgi tuleks moodustada eraldi kinnisasi. Muudatuste tulemusel lahendatakse need maakorraldustoimingu käigus ja eraldi kinnisasju ei moodustata. Selle tulemusel on erastatud või tagastatud maade omanikel neid lihtsam liita olemasolevate kinnisasjadega. See muudab lihtsamaks ka kinnisasja osa avalikes huvides omandamist. Muudatusega vähenevad maa omandamise kulud ja kiireneb maa omandamise tempo, mis on oluline eelkõige taristuobjektide rajamisel.
Maareformi käigus on võimaldatud tasuda maa ostuhind järelmaksuga selliselt, et omandatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Muudatusega korrastatakse ja kaasajastatakse riigi kasuks seatud hüpoteekide ja väljaostuvõlgadega seotud regulatsiooni.
Eelnõuga luuakse muu hulgas võimalus kortermajade aluse maa reformimiseks siis, kui eluruumi omanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust. Riigivaraseaduse muudatustega võimaldatakse suur osa maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest võõrandada ehitise omanikele. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE).
Muudatustega luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmiseks ning uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsioon.
Eelnõuga muudetakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise määramine selgemaks ja vastav volitus antakse kaitseressursside ametile (KRA) ja kaitseväele või valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusele. Praegune riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ja koormistega seonduv sätestatakse riigikaitseseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE).
Muudatustega tehakse selgemaks ja paindlikumaks etendustegevusega seotud seadusandlus. Etendusasutuste seadus praegusel kujul on tekitanud ebaselgust teatrite rahastamisel. Eelnõuga muudetakse etendusasutuste riigipoolse rahastamise korraldust, et see oleks selgem, paindlikum ja tekitaks vähem kohtuvaidlusi. Tulenevalt senisest praktikast kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse. Eelnõuga vähendatakse etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, mis puudutab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Muudatused on tehtud eesmärgiga, et paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti.
Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, mida on umbes 50. Nende hulka ei arvata selle eelnõu kontekstis erahuvides kontserdikorraldajaid. Statistikaameti andmetel külastas teatrit 2020. aastal vähemalt üks kord 398 500 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, kontserdil käijaid oli 424 500.
Värskeima avaldatud statistika kohaselt tuli 2019. aastal täisealisel teatrikülastajal pileti eest maksta keskmiselt 14,85 eurot. Samal aastal oli Eesti keskmine netokuupalk umbes 1162 eurot. Taskukohaseks peetakse piletihinda, mis jääb suurusjärku üks protsent keskmisest kuupalgast. 2019. aastal moodustas keskmine teatripileti hind keskmisest kuupalgast 1,28 protsenti. Et tasakaal piletihinna ja elanike sissetulekute vahel ei väheneks, jätkatakse ka tulevikus etendusasutuste toetamist riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE).
Eelnõuga reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.
Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks.
Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga.
Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist, et tõsta seeläbi doktoriõppe efektiivsust. Eelnõuga kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.
Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine.
Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood.
Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE).
Muudatused puudutavad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.
Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb. Eelnõuga sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.
Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk. Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel. See tähendab, et uuesti peab valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtted kinnitama 2024. aastal.
Osaluspoliitika põhimõtetest lähtuvad muudatused puudutavad äriühingutes osalemise põhimõtteid, osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust ning aruandlusmehhanismi uuendamist.
Olulisemaks muudatuseks eelnõus on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant. Riigi äriühingutes osalemise vajaduse hindamise regulaarsust muudetakse. Iga-aastase seisukoha kujundamise asemel rakendatakse edaspidi kolme aastast intervalli, sest riiklikest arengukavades tulenevad eesmärgid on tavaliselt pikemaajalised. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid. Prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.
Eelnõuga viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile.
Eelnõu kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenustes Keskusesse.
Seletuskirjas märgitakse, et uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks on riik 2021. juuni seisuga. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht 2020. aasta lõpu seisuga oli vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ca 12 000 ja 13 700. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE).
Eelnõuga tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse kolme liiki muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.
Esiteks nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Antud muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette ka alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.
Teiseks saab Finantsinspektsioon volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad jt finantsturuosalised esitavad keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta.
Kolmandaks täpsustatakse seda, mis infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE).
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud jagunevad kaheks. Enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 miljonilt eurolt 400 miljonile eurole. Eelnõuga kaasneb eelkõige majanduslik mõju, mis seisneb mõjus ettevõtete tegevusele ja ettevõtluskeskkonnale. Kaudselt võib eelnõu avaldada mõju ka regionaalarengule.
Seletuskirjas märgitakse, et 2009. aasta lõpus jõustunud ekspordi riikliku tagamise seadus (ERTS) sätestab ekspordi riikliku tagamise alused ning määratleb riikliku eksporditagatise andjana riigi poolt asutatud krediidikindlustusseltsi. 2010. aastal alustas ekspordi riikliku tagamise korraldajana tegevust aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus. Riikliku eksporditagatise andmine on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis seavad piirangud nii lühi- kui pikaajalistest eksporditehingutest ostjatele tulenevate maksekohustuste tagamisele riigi toel, eesmärgiga vältida riikide poolt sellise abi andmist, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ega ole seetõttu siseturuga kokkusobiv.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE).
Eelnõu eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet veebi teel tehingute tegemisel, samuti ajakohastada ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni, tulenevalt uutest tehnoloogiatest ning digitaalsetest võimalustest nii kaupade kui teenuste pakkumisel. Samuti tõhustatakse eelnõuga karistusi tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide rikkumise korral, et tagada turul võrdsed konkurentsivõimalused.
Uued karistusmäärad ja seniste karistusmäärade suurendamine puudutab rikkumisi seoses tarbijale kohustusliku teabe esitamisega kauba või teenuse pakkumisel ning ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, sealhulgas ka allahindlustest teavitamisele kehtestatud nõuetega, samuti muude tarbija õiguste kaitseks võlaõigusseaduses sätestatud nõuetega.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.
Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.
Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks soodustama kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamise vältimist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 13. septembril algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi.
Muudatusega suurendatakse läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust.
Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab eelnõu tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
