Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile aruande, kus on ülevaade 2020. aasta lõpuni kehtinud metsanduse arengukavast. Arengukava perioodi iseloomustavad mitmed olulised muudatused nagu maareformi sisuline lõpp, taastuvenergia kasv jpm. Oluline on teada, et metsade looduskaitselised eesmärgid said täidetud ja metsakasutus jäi ette antud raamidest kokkuvõttes väiksemaks.
„Arengukavas enam kui kümme aastat tagasi sätestatud tegevuste täitmine on olnud üldiselt edukas,“ võttis arengukava kokku Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Seda perioodi iseloomustavad mitmed aspektid, mis mõjutasid muuhulgas ka arengukava täitmist,“ selgitas Lamp ja tõi näiteks väljumise 2008. aasta finantskriisist ja puiduturgude taastumise, toimunud maareformi, riiklike taastuvenergia eesmärkide seadmise, metsade range kaitse kasvu jpm. „Olulist mõju on avaldanud mitmed rahvusvahelised arengud, näiteks Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimine ja Euroopa Komisjoni Rohepööre. Erilist rahulolu pakub teadmine, et erametsaomanikud liituvad aktiivselt metsaühistutega ja toimetavad oma rohelise kullaga üha teadlikumalt,“ lisas asekantsler.
MAK2020 põhieesmärgi – tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine – täitmiseks oli seatud kolm tegevust:
- pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses;
- metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest;
- ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust.
Arengukava perioodil on Eestis metsamaa pindala suurenenud ca 100 000 ha võrra, lõppenud maareformiga on 48% metsamaast erakätes, paranenud on erametsade uuendamine ja suurenenud looduskaitse all oleva metsamaa pindala, eriti rangelt kaitstava metsamaa hulk. Perioodi keskmine raiemaht ei ole ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade juurdekasvu ning meie metsade tagavara on suurenenud. Riigimetsade kasutamisele on lisandunud mitmed olulised ootused, sh vajadus arvestada kohalike kogukondadega ning nõudlus kvaliteetse ja laiaulatusliku looduskülastusteenuse järele.
„See on hea lähtepunkt metsanduse järgmisele arengukavale, andes kindlust, et mets on olnud valdavalt heaperemehelikes kätes, ja teadmise, et väljakutseid siiski veel jagub,“ ütles Marku Lamp. Miinuspoolena tõi asekantsler välja jätkuvad probleemid metsakasvatuses. Arengukava perioodil ei saavutatud erametsade valgustus- ja harvendusraiete pindala eesmärke – need tegevused on muuhulgas väga olulised puistute tootlikkuse ja hea tervisliku seisundi tagamiseks. „Kuigi uuendamisega seotud eesmärgid täideti, on metsamaa efektiivset kasutamist silmas pidades veelgi enam vaja rõhku panna metsa uuendamisele. Seda eriti olukorras, kus üha enam tuleb metsandussektoris arvestada kliimapoliitika suundumustega,“ sõnas asekantsler.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kinnitusel annavad kvaliteetsed, elurikkad ja terved puistud võimaluse tulevikus puiduga asendada fossiilseid materjale ning leevendada kliimamuutusi. „Väga mitmekesiste, kohati vastandlike ning suurenevate ootuste valguses tuleb tähelepanu pöörata, et metsanduse areng oleks ka tulevikus stabiilne, kuid arvestaks ühiskonna muutunud vajadustega,“ ütles keskkonnaminister.
