Maailmakoristuspäeva kokkuvõte: osalesid rekordiliselt 176 lasteaeda ja 215 kooli
Kuu aega on möödas 18. septembril toimunud neljandast üleilmsest maailmakoristuspäevast ja nüüd on aega teha kokkuvõte: ettevõtmisele registreerus Eestis 41 718 inimest, mida on üle 10 000 rohkem kui mullu.
Nagu eelmiselgi aastal, korraldati tänavu eestlaste algatatud globaalset koristuspäeva pandeemiast tingitud eriolukorra ja reeglite kiuste, keskendudes eelkõige individuaalsele koristusele ning toimudes geograafiliselt ja ajaliselt hajutatult. Nii Eestiski, kus koristusel sai osaleda kahe nädala vältel.
Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg rõõmustab, et keskkonnateemad lähevad inimestele üha enam korda. “Eriliselt valmistab rõõmu see, et taas on kõige rohkearvulisemalt esindatud lapsed ja noored. Nende osavõtt ja positiivne tagasiside näitavad, et maailmakoristuspäev on vajalik ja muutunud lausa haridusasutustele oodatud iga-aastaseks sündmuseks,” väljendas Saviorg heameelt.
Üldhariduskoolide keskkonnakampaania juhi Kerli Lauri andmetel osales koristuspäeval rekordiliselt 176 lasteaeda (9036 last) ja 215 kooli (23 948 õpilast): ühtekokku 32 984 last ja noort.
Osalevatelt koolidelt ja lasteaedadelt oodati koristuspäeva jäädvustamist nii pildis kui ka kirjas. Loosirattasse kanti koolid-lasteaiad, mis täitsid kõik tingimused, sealhulgas tagasisideankeedi. Võitjad selguvad oktoobris maailmakoristuspäeva Facebooki otseülekandes.
Iga-aastase väikeprügi (suitsukoni ja pisiplasti) kõrval olid Eesti koristuse tähelepanu keskpunktis tänavu elektroonikajäätmedki, pööramaks tähelepanu e-prügile ja kodus seisvale, ent endiselt väärtuslikele elektroonilistele aparaatidele. 6.-18. septembrini toimunud maailmakoristuspäeva ja koostööpartneri iduettevõtte Ringy Eesti ringreisil külastati 56 linna ja asulat ning kohtuti üle 2500 kohalikuga. Ühtekokku annetati Ringy kogumispunkti 2626 elektroonilist vidinat (telefoni, arvutit või muud).
Praegustel andmetel võttis Eesti eestvõttel üleilmsest koristuspäevast osa 191 riiki. Nii mõnigi riik teatas osalusrekordist. Näiteks läks ettevõtmisega Indoneesias kaasa ligi miljon, Itaalias 420 000, Ukrainas 200 000, Saksamaal 190 000 ja Hiinas 156 000 inimest. Koristuspäeva eesmärk on kaasata riigi rahvastikust 5%. Tänavu õnnestus see Kõrgõstanis (8%) ja Lätis (6,3%). Eestis jäi osalusprotsent 3 piirimaile. Lõplikud globaalse koristuse numbrid selguvad oktoobri lõpuks.
Aktsiooni korraldava Let’s Do It Worldi president ja võrgustiku juht Heidi Solba leiab, et niivõrd paljude inimeste mobiliseerimine ühel õilsal eesmärgil on ülitähtis, liikumaks samm-sammul harjumuste muutmise ja jätkusuutlikumate lahenduste suunas. “Maailmakoristuspäev inspireerib ja annab jõudu nii individuaalsel kui ka kogukondlikul tasandil. Sellest on saanud tõuke arvukad piirideülesed projektid – kõigi südameasjaks globaalne jäätmeprobleem,” sõnab Solba.
Let’s Do It Worldi tegevjuhi Anneli Ohvrili hinnangul kinnitas tänavune koristus, et inimesed üle kogu maailma hoolivad meie planeedi tulevikust. “Üha rohkem riike, ettevõtteid ja organisatsioone võtavad aktiivselt osa keskkonnaga seotud vestlustest. See on märk, et ühiskonnad on keskkondlikult teadlikud ja valmis süsteemseteks muutusteks,” usub Ohvril.
Järgmine maailmakoristuspäev toimub 17. septembril 2022.
