Minister Liina Kersna õpetajaameti tippkohtumisel: õpetajaid tuleb kaasata ja toetada nende vaimset tervist
„Õpetajate hea vaimne tervis ja nende kaasamine otsustusprotsessidesse aitavad kaasa õpetajate heaolule ja õpetajaameti jätkusuutlikkusele. Riigi, õpetajate esindusorganisatsioonide ja kooli juhtkonna ülesanne on ühises koostöös need eeldused luua,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna teisipäeval rahvusvahelise õpetajaameti tippkohtumise arutelus.
11. rahvusvaheline õpetajaameti tippkohtumine (International Summit on the Teaching Profession, ISTP) toimus tänavu 19.-21. oktoobril virtuaalselt ning sel korral keskenduti teemale “Õpime minevikust ja vaatame tulevikku: meisterlik ja võrdne haridus kõigile” (Learning from the Past, Looking to the Future: Excellence and Equity for All).
Minister Liina Kersna osales ministrite ja ametiühingute juhtide ümarlauas, kus arutati, kuidas riik, õpetajate esindusorganisatsioonid ja koolid saaksid ühiselt töötada kõigile tipptasemel hariduse võimaldamise nimel.
„Mul on hea meel, et viimastel aastatel pööratakse vaimsele tervisele senisest enam tähelepanu. Sel aastal Eestis läbi viidud uuring näitas, et 28% õpetajatest seisab silmitsi pideva või sagedase stressiga. Kevadel avasime koostöös koolipsühholoogidega õpetajatele vaimse tervise nõuandeliini. Meie kogemus näitas, et kõned olid pikad ja murettekitavad. Seetõttu otsustasime laiendada nõuandeliini õpilastele ja lapsevanematele ning otsime täiendavaid viise koolipere toetamiseks,“ kommenteeris minister Liina Kersna.
Minister lisas, et vaimse tervise kõrval aitab õpetajate heaolu suurendada kaasav töökultuur. „Usun, et kõiki õpetajad, olenemata vanusest või kogemustest, tuleks kaasata otsustusprotsessi. Samuti peavad õpetajad saama piisavat tuge ja tagasisidet. See näitab õpetajatele, et nende tööd hinnatakse ja nende arvamusega arvestatakse“.
Tippkohtumisel arutasid delegatsioonid olulisi teemasid ning tõid välja riiklikud lubadused, mis aitavad kaasa õpetajapoliitika arendamisele ning õpetajaameti väärtustamisele. Eesti delegatsioon leppis kokku kahes lubaduses: koostada tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja töötada välja karjäärimudel õpetajatele ning töötada selle nimel, et tagada võrdsus hariduses: tasandada õpilünki ning toetada õppijate ja õpetajate vaimset tervist. Lubaduste täitmist esitletakse järgmisel tippkohtumisel.
Õpetajaameti tippkohtumisele kutsuti OECD PISA uuringu edukamad riigid ning tänavu osalesid Ameerika Ühendriigid, Eesti, Hiina, Hispaania, Kanada, Poola, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Singapur, Sloveenia, Šveits, Tšehhi ja Ühendkuningriik.
Tippkohtumise avasid Ameerika Ühendriikide esileedi Jill Biden, kes on varasemalt pikalt õpetajaametit pidanud, Ameerika Ühendriikide haridusminister Miguel Cardona, OECD hariduse ja oskuste direktoraadi juht Andreas Schleicher ning ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International president Susan Hopgood.
Eestit esindasid kohtumisel lisaks haridus- ja teadusministrile ministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator üldhariduspoliitika osakonna juhataja ülesannetes Ülle Matsin, kõrgkoolide ametiliitude ühenduse Universitas esimees Ants Koel, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ja õpetajate esindaja Margit Timakov.
Tänavu korraldas tippkohtumist Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koos Ameerika Ühendriikide haridusministeeriumi ja rahvusvahelise õpetajate katusorganisatsiooniga Education International, mille liikmed on Eesti Haridustöötajate Liit ja Universitas. 2019. aastal toimus tippkohtumine Soomes ja 2020. aastal pandeemia tõttu virtuaalselt. Järgmisel aastal toimub tippkohtumine Hispaanias Valencias.
Õpetajaameti tippkohtumisest võtavad osa maailma hariduse tippriigid ning potentsiaalsed tippriigid, kes arutavad õpetajaameti arendamise, valukohtade ja tulevikuperspektiivide üle. Eesti on kohtumisest osa võtnud ka varasematel aastatel.
