Siseminister Kristian Jaani: politseinike ja päästjate töö peab olema väärtustatud juba töö tegemise ajal
Siseminister saatis valitsusele eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, millega tagatakse politseinike, päästjate ja siseturvalisuse vabatahtlike võrdne kohtlemine. Selleks luuakse ühtsed alused politseinike, päästeteenistujate, teiste eriteenistujate ja vabatahtlike teenistusregulatsioonidele ning sotsiaalsetele tagatistele.
Siseminister Kristian Jaani rõhutas päästetööde ohtlikkusest ja tervist kahjustavast mõjust rääkides sotsiaalsete tagatiste olulisust. „Päästetöötajad peavad tundma, et riik mõistab nende töö iseloomu ning hindab nende panust. Sellise tervist kahjustava töö puhul peame toetama vanaduspensioni eel staažikaid päästetöötajaid, kui nende tervis ei luba enam kutsetööga jätkata. Pean oluliseks, et pensioniea tõustes jätkaks riik ka edaspidi vanaduspensioni oote toetuse maksmist pikendades seda varasema kolme aasta asemel viiele aastale. Selle kõrval on olulisel kohal ka pensioni suurendamise jätkumine 10-50% neile päästetöötajatele, kellel on minimaalselt 10- aastane töötamise staaž. Vanaduspensioni suurenduse staaži saab koguda varasema 2023. aasta asemel kuni 2043. aastani. Ühtlasi on kokkuleppel ametiühingutega otsustatud väljateenitud aastate pensioni staaži kogumist jätkata aastani 2036, mil hakkavad järk-järgult lõppema ka politseipensionide määramised. Eesmärk peab olema tasustada eriteenistujaid väärikalt juba töö tegemise ajal,“ ütles Jaani.
Minister lisas, et tänase seisuga kaoks 2025. aastal võimalus päästjatel saada töötamise ajal ka väljateenitud aastate pensionit, mis vähendaks oluliselt nende motivatsiooni päästjana jätkata. „Selleks, et väärtustada päästjate tööd olukorras, kus nad on oma tööga pensioni välja teeninud, kuid me vajame nende teeneid edasi, on oluline anda võimalus päästeteenistuses jätkamisel ka väljateenitud pensionit saada. Me ei saa riigina endale lubada nende täies elujõus ja äärmiselt vajalikku kutsetööd tegevate meeste kaotamist mõnele teisele tööle, mistõttu jätkame väljateenitud aastate pensioni maksmist 25-aastase staažiga päästjatele ka kutsetööl jätkates,“ nentis Jaani.
„Lisaks pean oluliseks korrastada politseinike palga- ja pensionisüsteemi nii, et see vastaks avaliku teenistuse palgasüsteemile. Praegune keeruline ja mitmest erinevast komponendist koosnev palk ei ole piisavalt läbipaistev ning jätab politseinikud eripensioni määramisel ebavõrdsesse seisu. Saame edaspidi rääkida politseinike põhipalgast, mis on selge, sisaldab kõiki vajalikke lisatasusid ja tagab ühtlasi võrdse kohtlemise eripensioni arvestamisel,“ sõnas Jaani. Minister tõdes juhtide ametiaegade ühtlustamise vajadust, milleks muudetakse ametite peadirektorite asetäitjate ametikohad tähtajaliseks. „Olen kindel, et selline muudatus soodustab roteerumist ning kompetentside kasvu toetades samal ajal tippjuhtide motivatsiooni end pidevalt täiendada. Süsteemis, kus peadirektori ja prefektide teenistus on tähtajaline, on igati loogiline, et ka peadirektori asetäitjate ametikohad sama reeglit järgivad,“ ütles Jaani.
Minister tunnustas siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike suurt rolli meie kõigi turvalisuse tagamisel. „Vabatahtlikud seisavad politseinike ja päästjatega õlg-õla kõrval ning riskivad oma elu ja tervisega. Võrdne vastutus peab tagama ka võrdsed hüved ja kohtlemise. Selleks võrdsustame vabatahtlike ja nende perekonnaliikmete hukkumise ning vigastuse hüvitised kutseliste teenistujate ja nende perekonnaliikmete hüvitistega. Ei ole ühtegi põhjust, miks meie turvalisuse tagamisel peaks vabatahtlikel ja kutselistel teenistujatel vahet tegema. Arvestame üha enam vabatahtlike panusega ning seetõttu loome abipolitseinikele eraldi kriisirolli, mis laseb neil tegutseda ka erakorraliste sündmuste lahendamisel andes neile võrdsed õigused nendega, kes töötavad riigikaitselise töökohustusega ametikohal. Sellisel juhul on abipolitseinikul õigus kriiside lahendamise ajal keelduda töö tegemisest tööandja juures ja saada tasustamata puhkust väljaõppe ajaks, samuti saada hüvitist saamata töötasu või palga eest,“ märkis Jaani.
- Siseminister tutvustab eelnõud valitsusele novembri alguses.
- Seejärel otsustab valitsus eelnõu algatamise ja Riigikogule esitamise.
