Home Eesti elu “Siseturvalisuse taskuhääling”: igal Eesti inimesel on roll kriisideks valmistumisel
“Siseturvalisuse taskuhääling”: igal Eesti inimesel on roll kriisideks valmistumisel

“Siseturvalisuse taskuhääling”: igal Eesti inimesel on roll kriisideks valmistumisel

Täna on kõigil Eesti inimestel isiklik kogemus seoses kriisiga ja pole vaja enam tõestada, et kriisid tõesti juhtuvad ja nendeks on mõistlik valmistuda. Alates selle aasta 1. juulist koordineerib Eestis nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist Riigikantselei. Varasemalt tegeles tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimisega Siseministeerium, kes nüüd keskendub eelkõige siseturvalisuse valdkonna kriisidega tegelemisele. Kriisideks valmisolekust rääkis “Siseturvalisuse taskuhäälingus” pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.

„Kriisideks valmistumine muutub nüüd, mil Riigikantselei vastutab ka tsiviilkriiside temaatika eest, üheks tervikuks. Varem koordineeris Riigikantselei riigikaitselisteks kriisideks valmistumist. Seega oli igati loogiline, et ka tsiviilkriisideks valmistumine liikus Riigikantseleisse. Tegelikult on asutuste ülesanded kriisi ajal suures piires samad, sõltumata, millise kriisiga on tegemist. Näiteks Riigi Infosüsteemide Amet peab tagama küberturvalisuse nii riigikaitselises kriisis kui ka ulatusliku elektrikatkestuse korral,“ selgitas Viola Murd muutuste tagamaid.

2017. aastal hakkas kehtima põhjalik hädaolukorra seadus, milles on seatud nõuded 14 elutähtsale teenusele. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist.

„Kõigile elutähtsatele teenustele on kehtestatud toimepidevuse nõuded ehk periood, mille jooksul peab olema teenus taastatud ning millisel viisil peab teenus olema inimestele tagatud. Nõuded on olemas, aga edaspidi tuleb tegeleda sellega, et need nõuded ka päriselus toimiksid,“ kirjeldas Viola Murd.

Täna valmistutakse tsiviilkriisideks iga asutuse prioriteetide järjekorras. „Kriisideks valmistumine pole olnud alati piisavalt suure tähelepanu all. Väga inimlik on mõelda, et äkki ei juhtu ning igapäeva vajadused söövad asutuste eelarve ära ja kriisideks valmistumiseks ressurssi ei jätku. Vaatame näiteks päästevaldkonda. Kui napib varustust igapäevastele õnnetustele reageerimiseks ja teame, et päästjaid ei saa saata tulle kinnasteta või saabasteta, siis kriisideks valmistumiseks väga palju ressurssi ei jää. Tsiviilkriisideks valmistumiseks peab olema sarnaselt riigikaitselisteks olukordadeks valmistumisele ette nähtud vajalik eelarve. Tsiviilkriisid muutuvad järjest olulisemaks ja nendega toimetulek peab olema kaetud jätkusuutliku rahastusega,“ rääkis Viola Murd ressursipuudusest kriisideks valmistumisel.

Selleks, et Eesti inimesed oleksid kriisideks valmis, on teinud teavitustööd nii Päästeamet kui ka Siseministeerium.

„Kriisideks valmistumine ei ole raketiteadus. Vaata oma kodus ringi ja mõtle läbi, mis saab, kui neid mugavusi, mida praegu kasutad, ühel hetkel enam ei ole. Peaksid teadma, kust saad infot, süüa-juua ja sooja. Kodus võiks olla patareidega raadio ja toiduvarud. Kui elad paneelmajas ja ei ole kütteks alternatiivi, siis tuleb läbi mõelda, kuhu külma korral liikuda või kuidas sooja saada. Mida rohkem on meil neid inimesi, kes kriisis ise hakkama saavad või teisi aitavad, seda enam saab riik aidata neid, kes päriselt abi vajavad,“ rääkis Viola Murd.

„Me oleme uhked Eesti inimeste üle. Näeme erinevates kriisides, et tahe aidata on väga suur. Meie väljakutse on, kuidas kogu see vaba tahe mõistlikult rakendada. Siiski peame kriisideks valmistuma terviklikult, tagama jätkusuutliku rahastuse, viima läbi veel rohkem õppuseid, kaasama laiemalt ühiskonda ja julgema mõelda halvimast tõenäolisest stsenaariumist, et selleks valmis olla,“ ütles Viola Murd kokkuvõtteks.

Kuula saadet siin.