IPU assamblee keskendub demokraatia väljakutsetele
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa Madridis 26.-30. novembrini toimuvast IPU 143. assambleest, kus peateemana on arutelu all demokraatia väljakutsed, nagu lõhestumise vähendamine ja sõnavabaduse kaitsmine.
Eesti delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütleb oma sõnavõtus, et parlamendid on demokraatia hoidjad ja edendajad. „Ilma demokraatiata on äärmiselt keeruline hoida rahu, jätkusuutlikku arengut, õigusriiki ja inimõiguste austamist,“ märgib Kivimägi. „Keset pandeemia-, rände- ja teisi kriise seisab demokraatia silmitsi usalduskriisiga.“
Kivimäe sõnul on oluline, et ka muutunud tingimustes ei jäetaks demokraatia põhiväärtusi ega inimõigusi hooletusse. „Valgevene piiril seatakse ohtu inimeste elusid, kasutades neid inimkilbina. Sellist käitumist ei tohi 21. sajandi Euroopas ega ka ülejäänud maailmas tolereerida. See tuleb resoluutselt hukka mõista,“ toonitab Kivimägi.
Delegatsiooni esimees keskendub oma sõnavõtus ka hääletamisaktiivsuse tõstmise tähtsusele, öeldes, et valimistest osavõtt on üks demokraatia nurgakive. Seejuures tõstab Kivimägi esile Eesti e-valimisi, mis aitavad tema sõnul kasvatada ennekõike noorte hääletajate osavõttu.
Eestit esindavad assambleel ka delegatsiooni liikmed Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul.
IPU on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ja koondab 179 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921 – 1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.
