Justiitsministeerium arendab e-riiki automaatotsustega
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldusmenetluse seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse avaliku sektori teenustes digiriigi võimaluste kasutamist. Seaduses nähakse ette, millisel juhul on võimalik genereerida automaatseid otsuseid või pakkuda teenuseid proaktiivselt.
Justiitsministri Maris Lauri sõnul on see võimalusi andev nõudlik regulatsioon vajalik meie kõigi põhiõiguste kaitseks.
„Eesti on digiriik ja meie inimestel on õigustatud ootus, et suhtlus riigiga oleks kiire ja innovaatiline. Uuenduste loomisel on aga oluline, et leitakse kohane tasakaal inimeste põhiõigusi silmas pidades. Riik peab oma inimestega suhtlemisel alati olema aus, läbipaistev, tasakaalukas ja korrektne,“ selgitas ta.
„Juba praegu kasutavad mitmed avaliku sektori asutused vestlusroboteid korduma kippuvatele küsimustele vastamiseks. Tulevikus ei ole välistatud, et vestlusroboteid hakatakse kasutama ka haldusmenetluses,“ lisas Lauri.
Erinevalt korduma kippuvatele küsimustele vastamisest tekivad haldusmenetluses seletuste, ütluste ja vastuväidete võtmisel olulist tähendust omavad asjaolud.
„Inimesele peab olema tagatud valikuvabadus – alati peab jääma võimalus suhelda ka ametnikuga. Eriti olukorras, kui sellist suhtlemist dokumenteeritakse ja sellele võidakse tugineda haldusmenetluses. See on inimväärikuse küsimus,“ toonitas ta.
Eelnõu kohaselt võib haldusakti tulevikus anda automaatselt lihtsamatel juhtudel. Tehnoloogilise lahenduse kasutamise õigus peab sealjuures olema sätestatud ka valdkonda reguleerivas seaduses.
„Relvaloa andmisel näiteks ei saa täisautomaatselt hinnata, kas isik on enda või teiste turvalisust ohustava eluviisiga. Selliseid näiteid on aga palju ja seetõttu peab algoritmiliste lahendamise kasutamise võimalusi kaaluma iga valdkonna spetsiifiliselt ja eriseadustes,“ märkis Lauri.
Samuti tuleb välistada ebaõigluse tekkimine üksikjuhtudel, kui automaatse otsuse parameetrid jätavad mõned olulised asjaolud arvestamata.
„Tehisintellekt on küll võimeline õppima selgeks senise praktika ja tegema sellest järeldused, kuid ei ole võimeline märkama uue juhtumi eripäraseid asjaolusid ja oma otsust põhjendama. Seetõttu ei tohi anda robotitele õigust teha hindamist või kaalumist võimaldavaid toiminguid,“ lisas minister.
Lihtsamaid haldusakte genereeritakse algoritmide alusel juba praegu, kuid valdkond on arenemas tohutu kiirusega. Seadusemuudatus käsitleb näiteks olukordi, kui proaktiivsete teenuste või toetuste pakkumiseks kasutatakse automatiseerimist, mis võrdleb erinevaid andmekogusid ja teeb profiilianalüüsi teatud tunnustele vastavate isikute väljasõelumiseks.
„Täna võiks olla uus normaalsus, et inimesel pole õiguspärase riigipoolse toetuse või teenuse saamiseks taotlust vaja esitadagi – kanne ühes registris võiks käivitada automaatse menetlusraja teistes. Nii nagu näiteks lapse sünni registreerimise järgselt luuakse automaatselt perehüvitise otsus, mille värsked vanemad saavad üle kontrollida ja kinnitada,“ selgitas minister.
Eelnõu koostamisel on õpitud teiste riikide kogemustest, ennetamaks olukordi, kus algoritmi tehtud otsuses tuvastatakse viga või kus algoritmi parameetrid on olnud eelarvamuslikud, stereotüüpsed või kallutatud. Seaduses kehtestataks üldine kohustus võtta kasutusele meetmeid selliste olukordade ärahoidmiseks ja kohustus teavitada inimest, kui temaga suhtleb ametniku asemel robot.
