President Karis: idatiiva vajaliku heidutuse ja kaitse tagab NATO püsiv ning võimekam kohalolek ja koostöö partneritega
President Alar Karis külastas Kaitseväe keskpolügoonil õhutõrjeõppust Saber Strike, kus viie riigi üksused harjutavad talveaegset õhukaitset. Riigipea käis ka õppuse juhtimiskeskuses, kus toimub teabevahetus õhuväega ja koordineeritakse tuleüksuste tööd.
Õppustel, mida juhivad Eesti kaitseväelased, osalevad õhutõrjeüksustega USA ja Ühendkuningriik, hävitajatega Belgia, Poola ja Ühendkuningriik. NATO partnerriigi üksusena on kaasatud Soomest ka Helsingi õhutõrjerügement.
„Läänemere piirkonna julgeolekut silmas pidades on ülitähtis, et meie koostöö oleks NATO liitlaste kõrval tihe, kindel ja usalduslik ka soomlastega,“ rõhutas president Karis. „Soome panus meie ühisesse julgeolekusse on äärmiselt oluline, seetõttu on vajalik harjutada sõjalist koostööd ka praktiliselt. See on loomulik ja möödapääsmatu, Venemaa sõjaline lausrünnak Ukraina vastu kinnitab seda taaskord. Teame, et Euroopa Liidu liikmesriigina ja NATO kõige lähedasema partnerina seisavad soomlased kindlalt meie kõrval keerulises julgeolekuolukorras,“ lisas riigipea.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem rääkis ka Putini sõja esimestest järeldustest Ukraina rinnetel. „Õhukaitse on oluline, seda näeme selle sõja igal päeval,“ kinnitas kaitseväe juhataja. „Just lähimaa õhukaitse, mobiilne, kiirelt liigutatav, vastasele raskelt tabatav – see on see, mida ka Eesti enda kaitsmiseks praegu vajab ja kiiresti suudab kasutusse võtta,” lausus ta.
„NATO liitlaste püsiv ja võimekam kohalolek ja koostöö partneritega tagab alliansi idatiival vajaliku heidutuse ja kaitse, seetõttu ootab Eesti NATO-lt kiireid ja põhimõttelisi otsuseid. Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Taani ja Belgia on Eestis oma kaitselist kohalolekut otsustavalt tugevdanud,“ ütles president Karis.
Saber Strike on õppus, mida Ameerika Ühendriigid korraldavad Euroopas alates 2010. aastast.
