KÕRGE USALDUSVÄÄRSUS I Maris Lauri: kohtute usaldusväärsus näitab nende head tööd
Justiitsminister Maris Lauri ütles 3. juunil kohtunike täiskogul peetud kõnes, et dünaamilised ajad nõuavad kiiret reageerimist ja paindlikkust ning kohtud on muutlikes oludes väga hästi kohanenud. Kohtute tööga rahulolu peegeldusena tõi minister välja kohtute kõrge usaldusväärsuse ühiskonnas.
„Taasiseseisvunud Eesti põhiseadus tähistab tänavu 30. juubelit. Kõige muu kõrval on põhiseaduses paika pandud Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja seosed teiste võimuharudega. Väga olulisena on põhiseaduses kirjas ka põhiõigused, vabadused ja kohustused, millest mitmed kohtupidamist otseselt mõjutavad, määratledes põhiprintsiibid, mille alusel Eestis õigust mõista tuleb,“ ütles justiitsminister Maris Lauri kohtunike täiskogu ees peetud kõnes.
Minister rõhutas, et kohtud peavad töötama inimeste kaitseks, õigusrahu tagamiseks ja õigusriigi hüvanguks. „Kuid otsuste langetamine ja kohtute tegevus ei toetu ju üksnes põhiseadusele: on hulk eeldusi, mis peavad olema täidetud. Kodanik ootab, et tehtud otsus oleks õiglane, arusaadav ja lahenduseni jõutaks mõistliku aja jooksul. Kodaniku rahulolu kohtutega peegeldab kohtute usaldusväärsus. Viimase avalike institutsioonide usaldusväärsuse uuringu järgi usaldab kohtuid 71% Eesti elanikest, see on väga kõrge näitaja,“ märkis Maris Lauri.
„Tänaseks teame, et iga valdkond peab olema valmis kriisiks. Dünaamilised ajad nõuavad kiiret reageerimist ja leidlikkust. Võib tunduda, et selleks on vajalik vaid üks otsustav inimene, kes ütleb, kuidas ja mida peab. Tegelikult nõuavad sellised ajad hoopis seda, et mõttetöö oleks intensiivne ja mitmetahuline, et juletakse vaadata asju tavapärasest teise nurga alt, et ei sukeldutakse isiklikkesse või korporatiivsetesse kaevikutesse, vaid kuulataks, mõeldaks kaasa ja pakutaks lahendusi,“ rääkis justiitsminister. „Kohtud saavad sellega hästi hakkama.“
Maris Lauri tõi välja, et üks tema prioriteetidest justiitsministrina on õiguskaare digitaliseerimine. „Eesti on kohtute digitaliseerimises Euroopas olnud teerajaja. Eesti on näidanud, et kohtud ja menetlusosalised saavad suhelda digitaalselt, et on võimalik loobuda pabertoimikust ja pidada istungeid virtuaalselt. Kuid edasi minna on veel küll ja veel,“ lausus minister.
Parlamendi menetluses olev kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu toetab seda eesmärki. Justiitsministeeriumis on valminud ka süüteomenetluse digitaliseerimise teekaart, milles on seatud eesmärgiks, et 2025. aastal võiks jõuda täisdigitaalse kriminaalmenetluse ning 2026. aastal väärteomenetluseni.
Minister rääkis oma kõnes ka kohtunike töökoormuse leevendamisest, lapsesõbralikust menetlusest ning justiitsministeeriumi välja töötatud eelnõudest, mis kohtute tööd mõjutavad nagu näiteks kohtumenetluse avalikkust ja kohtunike spetsialiseerumist puudutavad seadusemuudatused, seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine 14 eluaastalt 16-le, ühinguõiguse ja maksejõuetusõiguse revisjonid.
- Täismahus justiitsministri kõne on leitav ministeeriumi kodulehel kõnede rubriigis.
