TERVIKLIKUM TEENUS I Eesti Hoiuraamatukogu teenuseid hakkab tulevikus pakkuma Eesti Rahvusraamatukogu
Riigikogu võttis vastu Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse, millega antakse Eesti Rahvusraamatukogule üle kõik Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded. Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena on plaanis lõpetada.
„Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ning kattuvad osaliselt Eesti Rahvusraamatukogu ülesannetega. Selleks, et arendada terviklikum ja kasutajale ligipääsetavam raamatukoguteenus ning tagada selle areng, on mõistlik anda hoiuraamatukogu ülesanded üle rahvusraamatukogule,“ ütles kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.
Koos hoiuraamatukogu teenustega antakse rahvusraamatukogule üle ka hoiuraamatukogu struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu senised ülesanded. „See aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digiteabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Samuti on rahvusraamatukogu renoveeritud hoonesse kavandatud nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimestele teenuse osutamiseks mugavamad vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus,“ rääkis Sits.
Kantsleri sõnul võimaldab juba 2023. aasta alguses ülesannete üleandmine paremini ajastada hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamist. Rahvusraamatukogule saab õigusliku aluse teenuste arendamiseks ja vajalike tegevuste planeerimiseks renoveeritavas hoones.
Rahvusraamatukogu ülesandeks saab seadusemuudatuse tulemusel üleriigilise vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamine ja selle kättesaadavaks tegemine ning vahetuskogusse väljaannete vastuvõtmine ja nende vahendamine. Samuti on rahvusraamatukogu uuteks ülesanneteks pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete kättesaadavuse tagamine ning nende tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevate väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.
Kultuuriministeeriumi 2021. aastal läbi viidud auditi kohaselt puudub hoiuraamatukogus asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus, rahvusraamatukoguga ühinemisel on võimalik tõsta teenuste kvaliteeti ning teenuste liitmisel vabanevaid vahendeid saab vajadusel ümber suunata näiteks IT-süsteemide arendamiseks.
- Asutuste füüsiline ühendamine ei ole päevakorral 2025. aastani, mil peaks lõpule jõudma rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandatavasse pärandihoidlasse ning pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides Tallinnas Tõnismäel.
