Andres Sutt: Eesti eesmärk on olla digitaalselt üks rohelisemaid riike maailmas!
Valminud on esimene Eesti digiriigi keskkonnasõbralikkuse raport, milles analüüsiti praegust olukorda ja võimalusi süsiniku jalajälje vähendamiseks. Uuringu kohaselt on Eestil suur potentsiaal saavutada digiühiskonna arengukavas sõnastatud rohelise digiriigi eesmärk, kuid see eeldab tänastele kitsaskohtadele reageerimist ja teadlikku planeerimist.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul tähendab suurem keskkonnateadlikkus ka IKT valdkonna keskkonnamõju hindamist. “Üleminek paberilt digikeskkonda aitab küll oluliselt keskkonnajalajälge vähendada, ent ka selle mõju tuleb mõõta, hinnata ja võimalusel vähendada. Täna moodustab IKT sektor hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside heitest, kuid senise kasvutendentsi jätkumisel võib nimetatud näitaja 2040. aastaks tõusta üle 14%,” ütles minister. Ta lisas, et IKT keskkonnajalajälje vähendamine algab igaühest, sest võimalus kustutada pilvest näiteks vanu pilte või dokumente on kõigil.
Sutt tõi uuringule tuginedes välja, et Eesti riigiasutustes on kokku üle 41 000 IKT seadme, mille ühe elutsükli (4-6 aastat) keskkonnajalajälg on ligi 26 000 tonni süsihappegaasi. See on võrreldav kogusega, mille paiskavad õhku 5500 diiselautot läbisõiduga 20 000 kilomeetrit aastas. “Eesti eesmärk on olla 2030. aastaks digitaalselt üks rohelisemaid riike maailmas. Rahvusvaheliselt tuntakse hästi Eesti digiühiskonna uuenduslikkust ja kõrget arengutaset ning meie ambitsioon on näidata eeskuju ka IKT keskkonnamõju vähendamisel. Eesti digiühiskonna arengukavas on rohelise digiriigi teema esmakordselt esindatud ja üleminek loodussõbralikumatele lahendustele on selge prioriteet. Uuring andis hea lähtekoha, millele tuginedes planeerida järgnevaid tegevusi,” sõnas minister.
Raportist selgus, et rohelise digiriigi eesmärgi saavutamiseks on tähtis tegeleda riigitöötajate keskkonnahoiu alaste hoiakute kujundamisega, täpsustada riistvarahangete nõudeid, konsolideerida enam IT taristut ja teenuseid keskkonnahoidlikesse andmekeskustesse ning perioodiliselt mõõta digiriigi keskkonnamõju.
“Analüüs näitab, et hästi tehtud IT ja roheline IT nõuavad samu asju – head teenusejuhtimist, pidevat ning agiilset arendust, keskset vaadet taristule ja pilve kasutust. Rohelise digiriigi ehitamine pole sprint, vaid maraton ja oleme alles teekonna alguses. Oluline on vahetada parimaid kogemusi ja praktikaid teiste riikidega, et ühiselt panustada puhtama planeedi heaks,” ütles digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves. Ta lisas, et ohtralt võimalusi pakub ka koostöö erasektoriga, kes on nii Eestis kui ka maailmas laiemalt keskkonnamõju mõõtmisel teerajaja. “Juba täna peitub paljudes ettevõtetes teadmus, kuidas enda keskkonnamõju võimalikult täpselt mõõta ja millised meetmed on efektiivsed nende leevendamiseks. IKT valdkond areneb kiiresti ja avalikul ning erasektoril on üksteiselt palju õppida,” märkis Ilves.
Autor: Paul Pihlak
