Home Eesti elu Eesti juhtimisel ohjatakse e-jäätmete riikidevahelist vedu
Eesti juhtimisel ohjatakse e-jäätmete riikidevahelist vedu

Eesti juhtimisel ohjatakse e-jäätmete riikidevahelist vedu

Genfis lõppes kaks nädalat kestnud Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide ühiskohtumine. Eesti juhtimisel lepiti kokku e-jäätmete riikidevahelise veo tingimustes, vahendas Keskkonnaministeerium 19. juunil.

Baseli konventsiooni osalised leppisid kokku, et kõik elektri- ja elektroonikajäätmed ehk e-jäätmed kuuluvad edaspidi konventsiooni kontrolli alla. Kui varem kehtis kokkulepe vaid ohtlike e-jäätmete kohta, siis alates 1. jaanuarist 2025 on vaja kõikide e-jäätmete riikidevaheliseks veoks vastava asutuse (nt Keskkonnaameti) kirjalikku luba.

E-jäätmete otsuse vastuvõtmisel oli kandev roll Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogiaosakonna nõunikul Mari-Liis Ummikul, kes juhtis läbirääkimisi kuni otsuse vastuvõtmiseni. „Kahjuks liigub liiga palju elektri- ja elektroonikajäätmeid sellistesse riikidesse, kus puuduvad võimalused nende nõuete kohaseks käitluseks. Seega on kokkulepe oluliseks sammuks rahvusvahelise e-jäätmete kaubanduse ja käitlemise probleemide lahendamisel, millega seisab silmitsi kogu maailm,“ selgitas Ummik.

Lisaks ajakohastati mitmeid Baseli konventsiooni tehnilisi juhendeid, näiteks jäätmete põletamise ja ladestamise, püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitluse ning elavhõbedat sisaldavate jäätmete kohta. Juhendid on vajalikud eelkõige jäätmevaldkonna praktikutele ja ametiasutustele, aga ka kodanikuühiskonnale keskkonnahoidliku jäätmekäitluse nõu saamiseks.

Stockholmi konventsiooni osalised täiendasid inimestele ohtlike püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) nimekirja. Need on mürgiste omadustega keskkonnas püsivad kemikaalid, mis kanduvad õhu, vee ja rändliikide abil tuhandete kilomeetrite kaugusele. Nad mõjutavad keskkonda, organisme ja kahjustavad inimeste tervist. Selliste ohtlike ainete kasutuselt kõrvaldamise nimekirja lisati uus POS-ide rühm: PFHxS ja sellega seotud ained, mille tootmine ja kasutamine tuleb lõpetada ülemaailmselt ilma eranditeta ning ained kõrvaldada. PFHxS kuulub per- ja polüfluoroalküülühendite ehk PFAS ainerühma ja nn. igaveste kemikaalide hulka, mis mõjutavad pikaajaliselt inimeste tervist ja keskkonda.

Ohtlike ainete osas tehti edusamme ka Rotterdami konventsiooni kohtumisel, kus sõlmiti kokkulepe kahe uue kemikaali kohta – dekaBDE ja PFOA ning seotud ühendid ja soolad. Edaspidi saavad riigid kirjaliku etteteatamise protseduuriga otsustada, kas lubada kemikaalide importi oma territooriumile. See võimaldab riikidel maandada oma riske, teha ettevalmistusi ning tagada, et ohtlikke kemikaale on käideldud võimalikult ohutult.

  • Baseli, Rotterdami ja Stockholmi konventsioonide ühine eesmärk on kaitsta inimtervist ja keskkonda erinevate ohtlike ainete eest. Eri meetmetega vähendatakse ohtlike ainete tootmist, kasutamist ja rahvusvahelist kaubandust ning edendatakse jäätmete keskkonnahoidlikku käitlust. Konventsioonid panustavad ühiselt kestlike toodete tootmisesse ja kasutamisse globaalsel tasandil. Nende kaudu töötatakse välja lahendusi eesseisvate oluliste keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Autor: Gerly Mägi