Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti rakenduskava aastatel 2021–2027 piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (BMVI) toetuse saamiseks.
Siseminister Lauri Läänemets rõhutas rahastusest rääkides selle olulisust ja vajalikkust Eesti idapiiri valvamisel. „Olukord maailmas ja kitsamalt meie naaberriikides näitab selgelt, et Eesti idapiiri, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiir, valvamine kaasaegsete seireseadmetega on aktuaalsem kui kümmekond aastat tagasi. Saame tänu BMVI rahastusele liikuda piirihalduse kvaliteedi pideva arenguga edasi suuremate sammudega ja tagada teadlikkus piiril toimuvast panustades seeläbi turvalisusesse nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides,“ ütles Läänemets.
Aastatel 2021–2027 saab Eesti piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide täimiseks esialgu 33 949 505 eurot, millele riik lisab kaasfinantseeringuna 10 362 717 eurot. Lisaks korraldab Euroopa Komisjon temaatilisi voore, kust on võimalik sihtotstarbelist lisarahastust taotleda. Kuna piirihalduse ja viisapoliitika rakendamine on riigi pädevuses, saavad BMVI-st toetust Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Välisministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.
Siseminister selgitas, et BMVI eesmärk on tagada tugev ja tõhus välispiiride valve ja piirikontroll ning kindlustada samal ajal inimestele võimalus Euroopa Liidu piires vabalt liikuda. Minister nentis samas, et Eesti viisapoliitikasse on sõda Ukrainas olulise nihke toonud. „Koroonakriis näitas selgelt kõigile, kui harjunud me tegelikult liikmesriikide vahelise vaba liikumisega oleme ning kui palju selle õiguse ajutine piiramine meie elusid häiris. Liikmesriikide kodanikele juba harjumuspäraseks saanud vaba liikumise tagamine, arvestades kõiki riske ja ohte, vajab siseturvalisuse valdkonnas pidevat tööd, arendamist ja ressurssi. Seetõttu on Euroopa Komisjoni heakskiit BMVI rahastust toetuse saamiseks Eestile oluline,“ nentis Läänemets.
Rahastu vahendeid kasutatakse aastatel 2021–2027 suures osas Eesti idapiiri valvamiseks, sh seireseadmete soetamiseks ja euroopaüleste piirivalve IT-süsteemide loomiseks.
- Eesti rakenduskava põhineb eelkõige „Siseturvalisuse arengukaval 2020–2030“ (STAK), mille koostamisse olid kaasatud paljud huvigrupid ja pädevad asutused. STAKiga on võimalik tutvuda Siseministeeriumi kodulehel.
