Eesti kehtestab sanktsioonina keelu maagaasi impordile ja ostule Venemaalt
Valitsus võttis eile vastu määruse, millega kehtestab sanktsioonina keelu maagaasi impordile ja ostule Venemaalt.
Keeld kehtib samuti seotud ülekandeteenuse osutamisele, veeldatud maagaasi impordile ning ostule ülekande- või jaotusvõrku sisestamise eesmärgil. Muul juhul veeldatud gaasi ost ja import piiratud ei ole.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et sanktsioon kehtestatakse sarnaselt teiste Balti riikidega välispoliitilise meetmena. „Sanktsiooni eesmärk on survestada Venemaad lõpetama sõjalist agressiooni Ukraina vastu, kuna maagaas on Venemaa jaoks oluline tuluallikas ja seda kasutatakse Euroopa Liidu mõjutamise hoovana,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et juba 7. aprillil tegi Eesti valitsus põhimõttelise otsuse, et Eesti loobub Vene gaasi kasutamisest.
Sanktsioon mõjutab eelkõige Eesti gaasiettevõtjad, kelle tegevusluba annab õiguse importida maagaasi või osutada ülekandeteenust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on kehtivate gaasiimpordi tegevuslubadega ettevõtjaid üheksa, ülekandeteenuse osutamise tegevusluba on ühel ettevõtjal.
Kodutarbijatele ei too meede kaasa muudatust varustamises, kuivõrd alates 2022. aasta aprillist Venemaalt Eestisse maagaasi peaaegu polegi tarnitud.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul ei mõjuta sanktsioon Eesti gaasi varustuskindlust. „Gaasi olemasolu tagamiseks Vene impordi lõppemisel oleme astunud mitmeid olulisi samme, näiteks LNG terminali vastuvõtuvõimekuse loomine ja ülekandevõime suurendamine olemasolevates ühenduspunktides. Täiendavaks riskimaandamiseks oleme loonud riigi strateegilise gaasivaru Eesti Varude Keskuse juurde, lisaks on Eleringil tagatud kaitstud tarbijate varu,“ tõi Sikkut esile.
- Sanktsioon jõustub 31. detsembril.
