1. Avaleht
  2. Poliitika
  3. Riigikogu andis Euroopa Komisjonile Ukraina finantsabiks riigigarantii
Riigikogu andis Euroopa Komisjonile Ukraina finantsabiks riigigarantii

Riigikogu andis Euroopa Komisjonile Ukraina finantsabiks riigigarantii

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaheksa õigusakti, sealhulgas andis Euroopa Komisjonile Ukrainale erakorralise makromajandusliku finantsabi andmiseks 7,4 miljoni euro suuruse riigigarantii, võttis vastu platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes riiklikku järelevalvet võimaldava seaduse ning toetas ohvriabi valdkonna ulatuslikku ümberkujundamist.

Riigikogu võttis 77 häälega vastu valitsuse algatatud ohvriabi seaduse (702 SE), mille eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Seadusega kujundatakse ohvriabi valdkond ulatuslikult ümber ning 2003. aastal vastu võetud ohvriabi seadus tunnistatakse kehtetuks.

Muudatustega sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nagu psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine, samuti täpsustatakse inimkaubandusohvrite ja naiste tugikeskuse teenust puudutavaid sätteid. Olulisel kohal on ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.

Seadusega luuakse andmevahetuse alused nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui ka teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Samuti soovitakse muudatustega tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi ka neile seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ja nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud, kuid kelle abivajadus on säilinud.

Vägivallakuriteo ohvritele makstav hüvitis muutub seadusega kättesaadavamaks ja selle taotlemine kasutajasõbralikumaks. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi nagu omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension ja töövõimetoetus ning tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja esitada kuludokumente.

Riigikogu võttis 79 häälega vastu valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (658 SE), millega täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist.

Muudatuste kohaselt ei hakata leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist. Seadusega täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust. Seoses muudatustega esindamises ja üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Samuti muutub riigilõivu tasumise kord.

Riigikogu võttis 73 häälega vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse (711 SE), mis võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid ka määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.

Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 58 häälega vastu valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (721 SE), millega antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida.

Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult inimeste suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast teenistujatele ohtu. Valida tuleb reageerimisviis, mis kahjustaks ohustajat võimalikult vähe.

Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest. Seadusega tehakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse andmekaitse regulatsiooni puudutavaid sätteid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 73 häälega vastu majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse (729 SE), millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalikes huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ette nähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvatele asjaajamiskuludele ka tema tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.

Oktoobris otsustas Riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul Isamaa ja Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 69 häälega vastu maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (732 SE), mis täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.

Muudatuste kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.

Platvormihaldurid peavad edaspidi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.

Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Komisjonile Ukraina finantsabiks riigigarantii andmine“ (750 OE), mis näeb ette Euroopa Komisjonile riigigarantii andmise summas 7 402 387 eurot. Pärast otsuse heakskiitmist sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel tagatisleping.

Euroopa Liidu Nõukogu kiitis 20. septembril heaks otsuse anda Ukrainale laenudena viie miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi. Laenuriskide maandamiseks kasutatakse ELi eelarve ühise eraldisfondi võimalusi ja liikmesriikide garantiisid. Liikmesriikide garantii katab ka varem ehk tänavu 12. juulil kokku lepitud ühe miljardi euro suuruse Ukraina finantsabipaketi laenu kahjuriski. Garantii annavad ELi liikmesriigid vastavalt riigi osakaalule ELi kogurahvatulus.

Otsuse rakendamine ei too Eestile kaasa vahetuid otseseid kohustusi. Kohustused tekivad, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma Euroopa Komisjonile tagatisnõude alusel küsitud summad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Paul Puustusmaa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse (715 SE), mille poolt hääletas 56 Riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt ühineb Eesti Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega. 2021. aastal esitas Eesti EMBL nõukogule täisliikmeks saamise taotluse ja samal aastal kiitis EMBLi nõukogu Eesti liitumise heaks. Eesti suhtes jõustub asutamiskokkulepe ühinemiskirja hoiule andmise päevast.

EMBL on üks maailma juhtivaid riikidevahelisi organisatsioone molekulaarbioloogia valdkonnas, mis edendab koostööd Euroopa riikide seas vastavate alusuuringute alal, arendab molekulaarbioloogilisi teadmisi hariduse, meditsiini, põllumajanduse, looduskeskkonna ja teistes valdkondades ning tagab juurdepääsu vastavale tipptasemel teadusaparatuurile. EMBL on üks Euroopa suurtest rahvusvahelistest teadustaristutest ja -keskustest.

EMBLi täisliikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti võimaldab see luua otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurettevõtete, näiteks ravimifirmadega.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE), millega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Teise lugemise eel otsustas riigikaitsekomisjon viia eelnõusse muu hulgas muudatuse, mis võimaldab kas tervislikel, perekondlikel või muudel põhjustel ajateenistuse katkestanud inimestel hiljem soovi korral ajateenistust jätkata. Muudatus puudutab ka naissoost ajateenijaid, kes jäävad lapseootele, peavad seetõttu oma ajateenistuse katkestama ning kellel praegu pole võimalust ajateenistusse naasta.

Muudatuse kohaselt saab inimene, kelle ajateenistus on katkenud, esitada ajateenistuse jätkamise taotluse Kaitseressursside Ametile ühe korra kuni 27. eluaastani. Ajateenistuse jätkamise korral jätkub ajateenija väljaõpe sellest väljaõppeetapist, kus tema varasem väljaõpe katkes. Koos juba läbitud ajateenistusega ja ajateenistuse jätkamisega ei tohi ajateenistuse kestus ületada 11 kuud.

Kuus eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE), millega luuakse regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seni on tulnud keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, vastavad normid sätestatakse nüüd ka ehitusvaldkonna reeglites.

Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Eelnõuga sätestatakse ühtlasi riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks. Rajatised peavad olema kooskõlla viidud uute nõuetega kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist.

Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teevad üldjuhul kohalikud omavalitsused. Seoses kehtestatava uue nõudega antakse Justiitsministeeriumile volitus teha omavalitsuste üle haldusjärelevalvet. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda rajatise nõuetele vastavuse kohta hinnangu. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust ning järelevalve tegemisse tuleb kaasata ka Muinsuskaitseamet, kes annab arvamuse, kas tööde tegemiseks on vaja luba taotleda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Paul Puustusmaa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 18, ent selle vastu oli 66 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE), millega nähakse valitsusele või tema volitatud ministrile ette võimalus volitada halduslepinguga haldusülesanne täitmiseks riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, et kasutada Euroopa Liidu toetust ja välisabi. Kui haldusülesanne antakse üle, lepitakse halduslepingus kokku ka haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus.

Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõu (735 SE), millega kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse terviktekst, et ajakohastada ja korrastada tööturuteenuste osutamise õigusruumi.

Eelnõus grupeeritakse sama eesmärgiga tööturuteenused ja -toetused tööturumeetmeteks, mille loetelu on seaduses lõplik. Eelnõuga sätestatakse tööturumeetmete rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Sisulisi muudatusi sihtrühma õigustes, kohustustes, tööturuteenuste ja -toetuste sisus ega kättesaadavuses ei kavandata.

Lisaks ühendatakse eelnõuga praegused andmekogud – töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – üheks Töötukassa andmekoguks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (747 SE), mille eesmärk on lahendada praktikas tõusetunud probleeme, võimaldada ka vanglas üle minna digitaalsele asjaajamisele ja avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.

Eelnõuga võimaldatakse vangidel kasutada rohkem internetti, kuid seda jätkuvalt piiratud arvul kontrollitud lehekülgedel. Samuti võimaldatakse avavangla kinnipeetavatel ja lühiajalise väljasõidu ajal kasutada enam mobiiltelefoni, mis on eelseadistatud ja mille kasutamine on piirangutega. Lisaks võimaldab eelnõu vangidele rohkem lühiajalisi kokkusaamisi, näiteks videosilla vahendusel.

Samuti vähendatakse eelnõuga maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega. Kahe kartserikaristuse vahele peab jääma mõistlik aeg, mis ei saa olla lühem kui kaks ööpäeva.

Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Praegu on dokumendi olemasolu kinnitamiseks vaja eraldi tsiviilkohtumenetlust.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (723 SE), millega antakse õiguslik tähendus digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut. Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast.

Praegu peetakse kohtuasja toimikut tsiviil- ja halduskohtuasjades enamasti paberil ja köidetuna. Kõikides teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida kõik dokumendid kohtute infosüsteemi, samas kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on aga kohtutele koormav.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pärimisseaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise muudetud määruste rakendamine) eelnõu (731 SE), millega tehakse Eesti seadustes kahe ELi määruse kohaldamiseks vajalikud muudatused. Tegemist on uute versioonidega ELi määrustest, mis reguleerivad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades.

Muu hulgas nähakse ette, et määruste võimalusi saavad otse kasutada lisaks maakohtutele ka ringkonnakohtud ja Riigikohus. Notarid saavad tõendite kogumisel kasutada vastavat tõendite kogumise määrust.

Rahvastikuregistrist saab edaspidi andmeid väljastada inimestele ka lihtsalt e-posti ja tavapostiga, kehtiva õiguse järgi on see lubatud e-posti teel vaid krüpteeritult või tavapostis tähtsaadetisena. Andmete väljastaja saab muudatuste kohaselt andmetest olenevalt ise otsustada, kuidas konkreetsel juhul andmeid väljastada. Näiteks kui väljastatakse andmeid vaid elukoha kohta, siis saab kasutada e-posti teel saatmist, kuid kui väljastatakse eriliiki andmeid, siis tuleb andmed saata krüpteeritult või tähtsaadetisena.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 16, selle vastu aga 39 Riigikogu liiget.

Üks otsus jäi toetuseta

Riigikogu ei võtnud vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsust „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja energiakriisi päästepakett“ (716 OE), millega sooviti teha ettepanek töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 30. aprillini 2023. Sama ajani soovisid algatajad viia ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud nulli, lisaks sooviti laiendada elektri universaalteenust keskmise suurusega ettevõtetele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Aab Keskerakonna fraktsioonist.

Otsuse poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, kuid selle vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

  • Istung lõppes kell 18.31.
Head Uudised GoodNews