Siseminister Läänemets: varjumiskohad tuleb rajada inimelu kaitseks
Siseminister saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega reguleeritakse varjumise korraldus Eesti õiguses. Hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadusega kehtestatakse lisaks uutes hoonetes varjumiskohtade rajamise nõue. Varjumist korraldavaks asutuseks määratakse Päästeamet ja õigusesse tuuakse sisse mõisted varjumine ja varjumiskoht.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on seaduse täiendamine oluline samm varjumiskohtade süsteemse rajamise suunas. „Meil on riigina elanikkonnakaitse tagamisel pikk tee vaja käia, ent oma idanaabri meelsust arvestades peame seda tegema võimalikult kiiresti. Selge on see, et varjumiskohtade rajamine on pikk protsess, mis võtab aastaid ja just sel põhjusel ei tohi vajalike muudatustega venitada,“ rõhutas Läänemets. Minister lisas, et pärast seadusemuudatusi tuleb varjumiskohtadele määrusega seada konkreetsed nõuded, mida hoonete puhul järgida. „Oleme arvestanud, et muudatus võib ehitus- ja kinnisvarasektoris tuua kaasa ehituse ja kinnisvara hinna mõningase kasvu. Kuid siinkohal tuleb lähtuda põhilisest – inimelu kaitsmise vajadusest,“ rõhutas Läänemets.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd nentis vajadust luua õigusruumi varjumiskohti puudutav regulatsioon ning määrata varjumise korraldamise ja vastava järelevalve ülesanne konkreetsele vastutajale ehk Päästeametile. „Lisaks regulatsioonile on reaalsete tulemuste saavutamiseks vaja loomulikult ka ressursse ehk tööjõudu ja raha. Päästeamet saaks täiendavate tegevuste ja rahastuse abil koostöös hoonete omanikega luua 2034. aastaks varjumiskohti kuni 730 000 inimesele. Me tahame väga loota, et saame sarnaselt sõjalisele riigikaitsele planeerida ka elanikkonnakaitset pikas vaates. Selleks on vaja aga otsust kindla püsirahastuse kohta,“ selgitas Murd.
Info avalike varjumiskohade paiknemisest on koondatud Päästeameti koduleheküljele. Lähemal ajal on valmimas ka vastav kaardirakendus.
- Eelnõu saadeti kooskõlastusringile ministeeriumitesse ja Riigikantseleisse ning arvamuse avaldamiseks huvigruppidele ja erialaliitudele. Tagasiside andmiseks on aega üks kuu. Seejärel analüüsib Siseministeerium ettepanekuid ning kohtub vajadusel partneritega, et seejärel esitada eelnõu valitsuse istungile.
