Maailma turvalisuse aruanne: Eestis hinnatakse sotsiaalsete ja majanduslike rahutuste võimalust kõige väiksemaks
Valminud on läbi aegade esimene laiapõhjaline maailma turvalisuse aruanne, millele andsid sisendi ligi kaks tuhat turvajuhti 30 riigist. G4Si poolt tellitud uuringus osalesid suured globaalsed ettevõtted, kes teenisid möödunud aastal kokku üle 20 triljoni USA dollari. Teiste seas osalesid küsitluses ka Eestis tegutsevate suurettevõtete turvajuhid.
Turvatöötaja amet on aastatega tugevasti muutunud ja seega ka töötajatele esitatavad nõuded. 85% turvajuhtidest arvab, et turvatöötaja suhtlemisoskused on tänapäeval olulisemad kui füüsilised võimed.
Lisaks peetakse ülimalt oluliseks haridust, häid tehnoloogilisi teadmisi ja erialast kogemust.
“Turvatöö iseloom on aastatega üsna palju muutunud. Turvatöötajatele on appi tulnud tehnoloogilised lahendused, tänu millele ei ole füüsilised võimed enam nii olulised, kuid samas nõuab nende töö rohkem tehnilisi teadmisi. Turvatehnika spetsialistide elu on samuti muutunud väljakutsuvamaks, sest tehnika areneb väga kiiresti ja ajaga peab kaasas käima,” selgitas G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu.
Aruande põhjal saab öelda, et Eesti on mitmes vallas Euroopas esirinnas.
- Küsitletud Euroopa riikidest tunnevad turvajuhid Eestis kõige vähem muret sotsiaalsete ja majanduslike rahutuste pärast – mõlemad on ka maailma keskmisest oluliselt madalamad.
- Maailmas keskmiselt on sotsiaalsete rahutuste pärast mures 35% turvajuhtidest. Eestis vaid 18%.
- Majandusrahutuste pärast tunneb maailmas keskmiselt muret 47% turvajuhtidest. Eestis vaid 31%.
- Vaid 21% Eestist pärit vastajatest prognoosib oma mehitatud valve eelarve olulist suurenemist – see on kõigist küsitletud Euroopa riikidest madalaim ning jääb alla maailma ja Euroopa keskmistele (46% ja 41%).
- 35% Eesti turvajuhtidest koges viimase 12 kuu jooksul energiavarustuse häireid, mis teeb selle suurimaks turvalisust mõjutavaks ohuks Eestis ja see on ühtlasi kõrgem kui üheski teises EL-i riigis (maailma ja EL-i keskmised on vastavalt 30% ja 26%).
- Eesti turvajuhid kannatasid vähem organiseeritud (häkkerid, meeleavaldajad, spioonid jne) turvaintsidentide all (24%), kui nende EL-i kolleegid (maailma ja EL-i keskmised 39% ja 33%).
- Eesti turvajuhid (ainult 22%) peavad organiseeritud rünnakuid (häkkerid, meeleavaldajad, spioonid jne) oma ettevõttele palju väiksemaks ohurühmaks, kui teiste küsitletud Euroopa riikide turvajuhid ning Euroopa ja maailma keskmistest on see lausa üle poole väiksem näitaja (vastavalt 45% ja 50%).
