Siseminister: elanikkonnakaitse on mistahes kriisis riigi toimepidevuse eelduseks
Vabariigi Valitsus kiitis heaks elanikkonnakaitse tegevuskava, millega saab esmakordselt elanikkonnakaitse neljaks aastaks püsirahastuse. Siseministeeriumi valitsemisala fookuses on elanike ja kohalike omavalitsuste kriisiteadlikkuse ja valmisoleku tõstmine, keskse ohuteavitussüsteemi arendamine ning reageerivate asutuste varude ja võimete loomine.
Siseminister Lauri Läänemets rõhutas, et elanikkonnakaitse eesmärk on säästa kriisis, sealhulgas sõjaolukorras inimeste elusid ning tagada riigi toimimine. „Sõda Ukrainas on näidanud, et vastase rünnakute sihtmärgiks ei ole tingimata sõjalised rajatised, vaid just tsiviilelanikud. Riigi vastupidavuse sellise rünnaku puhul ei otsusta ainult meie sõjalised võimekused, aga ka see, et elanikud tagalas oleks kaitstud. Nõnda saab meie riik jätkata toimimist ka näiteks sõjalise rünnaku või mistahes muu kriisi korral – nagu on seda täna suutnud Ukraina ühiskond ja majandus juba pea kaks aastat,“ ütles siseminister.
Siseministri sõnul on inimelude säästmisel ja ohutuse tagamisel kriitilise tähtsusega, et võimalikult paljud inimesed oskaks eri kriiside puhul ise end kaitsta ja aidata teisigi. „Mõne suurema kriisi korral on riigil – päästjatel, politseinikel ja teistel operatiivteenistujatel – prioriteet jõuda esmajoones appi kõige haavatavamale osale elanikest nagu eakad, lapsed ja haiged. Et riik saaks keskenduda kriitilisematele abivajajatele on oluline, et ülejäänud terved ja tegusad inimesed oleks võimelised iseseisvalt hakkama saama ning ei satuks teadmatusse ja paanikasse,“selgitas Läänemets elanikkonnakaitse koolituste olulisust. Siseminister rõhutas, et erinevalt sõjalisest riigikaitsest saab elanikkonnakaitses tõesti pea iga inimene ning ka ettevõtted-tööandjad panustada meie riigikaitsesse ja kriisikindlusesse. „Sõjas nagu mistahes kriisis tagab võimekuse eesliinil või rindejoonel kindel ning toimiv tagala,“ lisas siseminister.
Pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim märkis, et nelja aasta tegevusplaani eesmärk on panustada olemasolev ressurss sinna, kus selle mõju on kõige suurem. „Me ei tea, millal tuleb järgmine kriis, aga meie ülesanne on selleks valmis olla. Elanikkonnakaitse toimimiseks on vajalik riigi ja ühiskonna valmisolek viia ellu ohuteavitust, evakuatsiooni, varjumist, pääste- ja demineerimistöid ning anda vältimatut sotsiaal- ja meditsiiniabi. Nende võimete arendamine ja inimeste teadlikkuse kasv õigest käitumisest ohuolukorras panustab kõigi kriisisündmuste edukamasse lahendamisse,“ ütles asekantsler.
Elanikkonnakaitse tegevusplaan aastateks 2024-2027 saab riigieelarvest 32 miljonit eurot, millest 10 miljonit on mõeldud tegevusteks Siseministeeriumi valitsemisalas. Tegevuskava näeb inimeste teadlikkuse tõstmiseks ette ohutusalaseid koolitusi ja kampaaniaid. Kohalikke omavalitsusi toetatakse nii kriisikoolituste kui ka varustusega.
Arendatakse välja ohuteavituse keskne süsteem, mille kaudu saab saata ohuteavitusi SMS-na ja Galileo satelliitsüsteemi vahendusel ohualas viibivatele telefonidele, ERR kanalitesse, sireenidesse ja mobiilirakendustesse. Juba tänavu saavad paika 100 sireenikomplekti 22 asulas ja hakkavad toimuma regulaarsed sireenikatsetused. Päästeamet loob võimekuse ja varud, mille toel seada üles ja hoida kuni seitse päeva toimivana evakuatsioonpunkte 5% elanikkonnast ehk ca 65 000 inimesele.