Selgusid emakeeleolümpiaadi lõppvooru parimad

Tänavuse emakeeleolümpiaadi teema oli „Eesti keele hääldus”. Olümpiaadi lõppvoor toimus 8. märtsil Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. Lõppvooru kutsuti 79 õpilast eri vanuseklassidest üle kogu Eesti. Lõppvoorus tuli 7.–8. klassil lahendada 10 ülesannet ning 9.–10. ja 11.–12. klassil 12 ülesannet, mille eest oli võimalik saada vastavalt 85 ja 95. Iga klassi viit paremat autasustati 9. märtsil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.

Osalejaid lahendasid eesti keele hääldusega seotud ülesandeid.

Olümpiaaditöö ülesanded käsitlesid erinevaid teemasid. Noorima vanuseastme õpilased said lugeda fonatsioonitüüpide ja käriseva hääle kohta, keskmine ja vanim vanuserühm aga mõtisklesid buba-kiki efekti ja häälikute ning kujundite seoste üle. Osalejatel tuli ka arutleda, millistel juhtudel ja kuidas erineb kirjapilt hääldusest. Ülesannete lahendamisel said osalejad tutvuda ka erinevate seadmetega, mida häälduse uurimisel kasutatakse, näiteks palatograaf ja pilgujälgimise seade ning tõlgendada nende seadmetega kogutud andmete põhjal tehtud jooniseid.

Noorima vanuseastme õpilased said lugeda fonatsioonitüüpide ja käriseva hääle kohta, keskmine ja vanim vanuserühm aga mõtisklesid buba-kiki efekti ja häälikute ning kujundite seoste üle.

Samuti said õpilased analüüsida rootsi ja vene keele mõju eesti keele hääldusele ning tuua välja kõrvalekaldeid eesti keelele omasest hääldusest. Olümpiaadiülesannetes oli vaja uurida ka sugulaskeelte hääldust, nt isuri ja võru keele vokaalharmooniat ja liivi keele häälikumuutusi.

Osalejad said süveneda põhjalikumalt ka eesti keele diftongidesse ja vokaalidesse ning mõtiskleda eesti keele väldete üle. Ühes ülesandes tuli mõelda intonatsioonile ja selle rollile erinevates suhtlusolukordades. Kõigil vanuseastmetel tuli lahendada spektrogrammide ja nädalapäevade mõistatus, kus igale spektrogrammile oli vaja leida vastav nädalapäev. Oma Keele sügisnumbrist.

Töötoad ja Petersoni kujuga seotud traditsioonid

Pärast olümpiaaditööde lahendamist said õpilased osaleda kolmes töötoas („Noored kui eesti keele suunamudijad”, „Ega naer ei ole naljaasi: naerust eesti suulises keeles”, „Artikulograafi kasutamine häälduse uurimiseks”) ning õhtusel meelelahutusüritusel. 9. märtsi hommikul tutvustati õpilastele ülesannete lahendusi ning liiguti üheskoos Taru Ülikooli muuseumi valgesse saali. Teel muuseumi peatuti Toomemäel, kus asetati Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde lilled poeedi saabuva sünniaastapäeva puhul ning tutvustati eesti ja soome-ugri bakalaureuseõppekava üliõpilaste rebaste ristimise tavasid.

Tulemused

Emakeeleolümpiaadi lõppvooru tulemuste osas on välja toodud iga vanuseklassi parim tulemus, kõiki tulemusi saab vaadata Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.

• 7. klassi arvestuses saavutas 1. koha 75,83 punktiga Tallinna Reaalkooli õpilane Inger Jürgenson, juhendaja Kristi Koit.
• 8. klassi arvestuses saavutas 1. koha 76 punktiga Tartu Veeriku Kooli õpilane Elis Lukner, juhendaja Kristiina Järve.
• 9. klassi arvestuses pälvis 1. koha 79, 5 punktiga Tartu Hansa Kooli õpilane Laura Kirk, juhendaja Merike Kütt.
• 10. klassi arvestuses saavutas 1. koha 80, 5 punktiga Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Mia-Liis Ristal, juhendaja Reet Kund.
• 11. klasside arvestuses pälvis 1. koha 82 punktiga Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Ats-Artur Ploomipuu, juhendaja Age Salo.
• 12. klasside arvestuses saavutas 1. koha 85 punktiga Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Pärtel Tonka, juhendaja Ülle Salumäe.

Järgmise emakeeleolümpiaadi teema on „Eestikeelne raamat 500”, olümpiaadi korraldab Tallinna Ülikool.

39. emakeeleolümpiaadi korraldamist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Sihtasutus, Emakeele Selts ja Tartu Ülikooli kirjastus ja koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool.