Eesti inimesed külastasid möödunud aastal muuseume ligi 2,5 miljonil korral. Kokku tegutses 2023. aastal 157 muuseumit. Avatud oli 95 ekspositsiooni, 4 teaduskeskust ning 924 näitust.
Statistikaameti analüütik Erik Lest selgitas, et ühe inimese kohta tehti eelmisel aastal keskmiselt 1,79 muuseumikülastust, neist kõige enam Saaremaal (4,47) ja Läänemaal (2,98) ning kõige vähem Valgamaal (0,49) ja Raplamaal (0,30). „Populaarsed olid ka teaduskeskused ja ekspositsioonid, kogudes vastavalt 448 000 ja 374 000 külastust,“ ütles ta.
Populaarsed olid ka teaduskeskused ja ekspositsioonid, kogudes vastavalt 448 000 ja 374 000 külastust.
Analüütik selgitas, et muuseumide külastamine pakub lisaks meelelahutusele ka õppimisvõimalusi. „2023. aastal osales lastele ja noortele suunatud haridusprogrammides üle 300 000 ning täiskasvanute programmides ligi 79 000 huvilist. Teaduskeskuste haridusprogrammides lõi kaasa ligi 120 000 last ja noort ning täiskasvanute programmides 38 000 huvilist,“ ütles analüütik.
Muuseumide külastamine pakub lisaks meelelahutusele ka õppimisvõimalusi.
Eesti muuseumid on loonud ka interaktiivseid näitusi ja virtuaalseid tuure, mis võimaldavad külastajatel kogeda ajalugu ja kunsti uudsetel viisidel. Lest tõdes, et see on eriti oluline digitaalses maailmas üles kasvavale nooremale põlvkonnale, kuna kaasaegne keskkond muudab õppimise kaasahaaravaks. „Tundub, et noortele selline lähenemine meeldib, sest möödunud aastal külastasid alla 9-aastased lapsed muuseume ning teaduskeskuseid kokku üle 200 000 korra,“ lisas ta.
18. mail tähistatakse Eestis ka üleeuroopalist muuseumiööd. Kord aastas, ühel maikuu laupäeval, on muuseumid avatud tavapärasest kauem ning sissepääs on kõigile tasuta. Sel aastal on teemaks “Öös on vabadust!”.
Laupäeval tähistatakse Eestis ka üleeuroopalist muuseumiööd.
Statistikatöö „Muuseum“ avaliku huvi peamine esindaja on Kultuuriministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid analüüsib. Muuseumide liigitus põhineb UNESCO soovitatud jaotusel. Muuseumistatistikat on vaja Eesti muuseumidest ülevaate saamiseks ning kultuuri säilitamise ja arendamise riiklike otsuste langetamisel.
