President Karis Stubbiga kohtumise järel: Eesti ja Soome ühine eesmärk on, et Läänemere piirkond jääkski rahulikuks

„Soome ühinemine NATOga on võit nii Soome, Läänemere piirkonna kui ka kogu alliansi julgeolekule. Liitlastena on meie võimalus ja kohus hoolitseda nüüd selle eest, et meie kaitsevõime, mis on osa NATO kollektiivkaitsest, kasvaks veel tugevamaks,“ rõhutas president Alar Karis pärast kohtumist Eestis riigivisiidil viibiva Soome riigipea Alexander Stubbiga.

President Karise sõnul on märgiline, et Soome riigipea Alexander Stubbi visiit Eestisse, Soome presidendina, on just riigivisiit. „See kinnitab meie riikide erakordset sõprust ja selle külaskäigu olulisust. Ka meie vestlused näitasid veelkord, et Eesti ja Soome on sõbrad, kes mõistavad maailma väga sarnaselt, olles mõlemad pühendunud Euroopa Liidu liikmesriigid, soovides näha tugevat, majanduslikult jõukat ja maailmas mõjukat Euroopat,“ lausus Eesti riigipea. „Meile on tähtis Atlandi-ülene partnerlus ning liitlaste leidmine ja hoidmine globaalselt. Oleme ühel meelel, et peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Läänemere piirkond jääkski rahulikuks.“

Ka meie vestlused näitasid veelkord, et Eesti ja Soome on sõbrad, kes mõistavad maailma väga sarnaselt, olles mõlemad pühendunud Euroopa Liidu liikmesriigid, soovides näha tugevat, majanduslikult jõukat ja maailmas mõjukat Euroopat.

President Karise sõnul avas ühine NATO liikmesus Eestile ja Soomele uued uksed veel tihedamaks ühiseks kaitsetegevuseks nii Soome lahel kui ka koos Rootsiga terves Läänemereruumis.

Eesti ja Soome riigipea rääkisid Venemaa agressiivsusest ja Kremli algatatud koloniaalsõjast Ukrainas, mille eesmärk on hävitada see riik ja ukrainlaste vabadus. „Oleme mõlemad märkimisväärselt Ukrainat toetanud. Peame ka teistele meelde tuletama, et Ukraina toetamine vajab suuremat otsustavust. Ameerika Ühendriikide abipakett Ukrainale on väga vajalik, kuid Euroopa peaks seda võtma kui hooandjat täiendavateks suurteks abisaadetisteks, mitte kui ettekäänet teha vähem. Liitlastel on tegelikult kõik vahendid Venemaa peatamiseks,“ sõnas president Karis.

Oleme mõlemad märkimisväärselt Ukrainat toetanud. Peame ka teistele meelde tuletama, et Ukraina toetamine vajab suuremat otsustavust.

Eesti ja Soome on Venemaa naabritena president Karise sõnul näinud vahetult hübriidrünnakuid riigipiiridel. „Nende eesmärk on hirmutada, külvata segadust ja ebakindlust. Viimaste kuude sündmused tuletavad meelde, kui oluline on tugev piirikontroll ja moodne piiritaristu, et meie ühine Euroopa Liidu piir peaks. Aga need sündmused tuletavad ka meelde, et peame olema valmis kiireteks otsusteks nagu tegi Soome sulgedes kõik idasuunalised piiripunktid,“ lausus Vabariigi President.

President Karis kutsus Soomet ühinema Kolme mere algatusega. „Näeme, et ida-lääne suunaliste kaubateede tähtsus väheneb, see geopoliitiline muudatus toob veelgi esile põhja-lõuna suunaliste ühenduste arendamise vajaduse. Soome on meie piirkonna põhja-lõuna suunalise taristukoridori loomulik osa, koostöö piiriüleste projektide arendamisel, transpordi, energia või kommunikatsiooni valdkondades, tugevdab meie mõlema majandust.“

Kõneldes Eesti ja Soome kultuurikoostööst, nentis Vabariigi President, et see on valdkond, kus riikide ja rahvaste suurusel pole tähtsust. „Mõlemal pool Soome lahte on kõrgelt hinnatud haridust ja tarka rahvast. Ühiseid kultuuriprojekte on jõudsalt toetanud Soome-Eesti kultuurifond, mis loodi meie riikide sajanda sünnipäeva tuules,“ lisas president Karis.

Soome riigipea Alexander Stubb ütles ametisse valimise järel Eesti Televisioonile, et „soomlase käepigistust võib alati usaldada“. „Mina kinnitan nüüd omalt poolt vastu, et ka eestlase käepigistust võib alati usaldada,“ sõnas president Karis riigivisiidile saabunud Soome kolleegile.